Laste esimesed sõprussuhted kujunevad suheldes naabrite ja lapsevanemate sõprade lastega. Sõprussuhte juures on kõige olulisem kommunikatiivsed oskused. Õpetajad saavad siin rakendada spetsiifilisi strateegiaid, et toetada lapsi, kes mingil põhjusel ei ole kaaslaste hulgas aktsepteeritud. Sellistes olukordades on oluline sotsiaalsete oskuste õpetamine. Kiusamine Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressiooni vorm, mis on teostatud ilma provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes. Seda esineb 4 ka lasteaedades. Eakaaslaste vaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise puhul on tegemist kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata, kas siis teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid või positsioone
Kooliealiste sõprussuhteid iseloomustab suur stabiilsus. Varases koolieas osutuvad järjest olulisemaks ühised identiteedid ja eelistused, huvid. Hiljem lisandub usaldus ja lähedus. Tüdrukute sõprusgrupid on tavaliselt väiksemad ja kinnisemad kui poiste. Kiusamine ja tõrjutus Kaks kõigestabiilsemat tõrjutusegaseotud tegurit on agressiivsus ja eemaletõmbumine. Kiusamine on defineeritav kui konkreetneagressiooni vorm, mis on teostatud ilma provokatsioonita ja korduval ttugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes. Agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine, kui ka kaudne. Lasteaialapsed on sageli agressiivsed paljude kaaslaste, mitte ainult ühe või paari kindla ohvri suhtes - kiusamise ohvriroll ei ole eriti stabiilne. Stabiilsust võib täheldada alates 4. eluaastast. Algklassides kujunevad sageli juba stabiilsed ohvrid.
Uurimistulemused kinnitasid, et emotsionaalsete probleemide esinemisel on sotsiaalsete oskuste tase madalam ja lapsed vajavad sel juhul abi ja oskuslikku suunamist. Siinjuures saab olla õpetaja see isik, kes loob õhkkonna, kus laps tunneb end turvaliselt ja rühma kuuluvana. 7. Kiusamise määratlus. Kiusamisteema eripärad koolieelses eas. Kiusamise põhjused koolieelses eas. Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressioonivorm, mis teostatud ilma provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes ( Olweus, 1999, viidatud Ladd, 2005, ka Rigby, 2005). Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Enamasti kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub, kuid vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt. Eakaaslastevaheline agressioon
annaabi.ee 
