üle tõmmatud puust kiiver ja kilp. Eesmärgiks oli vaenlasi võimalikult mitte tappa, vaid vangi võtta. Vangistatu alistus tõrkumatult oma saatusele, sest ohverdatut ootas teises ilmas õnnelik saatus. Kui parajasti kellegagi sõdida polnud, pidasid linnriigid omavahel nn "lillesõdu", et jumalatele ohvreid hankida. Siiski olid alistatud hõimude vastuhakud asteekidele väga sagedased. Vallutatud alad ei lülitatud provintsidena riigi koosseisu, vaid neid ekspluateeriti halastamatult kui kolooniaid. Riik ise piirdus vaid Mehhiko oruga, ülejäänud alad oli 38 territooriumist koosnev koloniaalvaldus, kus resideerisid peale oma pealike ka asteegi kubernerid, maksukogujad ja garnison. Asteekide riigi kokkuvarisemise üks esmaseid põhjuseid oli alistatud rahvaste massiline mäss asteegi vallutajate vastu ja hispaanlaste vastuvõtmine vabastajatena. 3. Haridus ja kultuur.
magistraadi vastutusala, alates hilise vabariigi ajast hakati selle sõnaga tähistama alistatud alasid väljaspool Roomat. Esimene Rooma provints oli Sitsiilia, millele järgnevad Sardiinia ja Korsika (üks provints). Pärast II Puunia sõdamoodustatakse kaks suurt provintsi Hispaanias: Hispania Citerior ehk lähem Hispaania, teine oli Hispania Ulterior e kaugem Hispaania. Pärast II Puunia sõda moodustatakse provints nimega Africa. Hilise Vabariigi ajajärgul tekivad oluliste provintsidena veel kaks: Macedonia (146) ja Asia (129). Provintse valitsesid preetorid, kellele allus üks kvestor. Asehaldur oli kõige kõrgem provintsi valitseja - legaat. Provints oli õiguslikult Rooma omand, maad maksustati ja sellest sai Rooma peamine tuluallikas. Esialgu kõik provintsid allusid senatile. Keisririigi ajajärgu alguses toimus provintside jagamine kaheks: Senati provintsid ja Keisri provintsid. Senati provintsidel leegione polnud v.a Africa provintsis. Provintse ei
vastuollu kohalike seadustega. Seda soovisid ka siinsed rütelkonnad. Kergem oli teha ettekirjutisi Liivimaale, Eestis võttis kauem aega, sest tln hakkas riigivõimule vastu toetudes oma privileegidele. Seega korralduste paikapanemine võttis aega-SÕnasõda kehtis aastaid. vahel leiti, et on targem hakata uut seadust täitma, kui oodata ülevalt poolt tulevat korraldust. Vahet tuleb teha kohalike ja stockholmi käsitlemisel. Stockholmis käsitleti eestit rootsi läänemere provintsidena. Selge vahe rootsi saksa provintsidega ja taani vallutatud alad ( algselt vallutatud, tp lõuna rootsi)Vahel kirjanduses kasut ka mõistet rootsi baltikum, kuid see pigem vale. Baltiprovintside termin tuleb kasut alles 18-19 sajandil. Kaasaegsetel polnud olulist vahet eestil ja liivimaal, tegemist oli ühtse suure liivimaaga. nt Tallinn in Livland. tp eesti poolne narva kallas oli Liivmaa oma, teine pool oli Ingverimaa oma. 1561-1710 perioodil tuleb vahet teha neljal valitsemistervikul, mis on
annaabi.ee 
