John Locke John Locke (29.08.1632 - 28.10.1704) oli Inglise filosoof, ühiskonnateadlane ja majandusteoreetik. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Maal möllas sel ajal kodu- (ja usu-) sõda ja asjad olid muutunud niivõrd segaseks et 1659. kirjutas Locke koju, et ta tahaks relva haarata, aga ei teadvat, kelle poolele minna. 1667 hakkas ta lord Ashley majaarstiks. 1668 sai ta Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1669 selle nõukogusse
konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks. John Locke'i elulugu John Locke (1632-1704) on Inglise filosoof, ühiskonnateadlane, majandusteoreetik ja üks liberalismi rajajaid. John Locke'i isa oli puritaanlik jurist, kes kasvatas poega karskuse, virkuse ja lihtsuse vaimus. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Locke õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini ja omandas arsti kutse. Suurt mõju avaldas talle René Descartes'i filosoofia. (Prantsuse filosoof, René Descartes, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Descartes'i põhiteos on 1637.aastal ilmunud ,,Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese
vastupidist: maine armastus tuleb loodusest, mis on jumala looming. Teose lõpust jääb kõlama panteistlik (jumalat elukõiksusega samastav) filosoofia. See oli teedrajav romaan, sest ükski varasem romaan ei olnud ühiskonna madalat klassi nii ulatuslikult käsitlenud. See on kelmiromaani eelkäija. F. Rabelais oli 15.16.saj Euroopa renessansiajastu suurkirjanik. Sündis provintsiadvokaadi perre. Nooruses oli munk kloostris, kus salaja luges antiikteoseid. Pärast kloostrit pääsemist hakkas suhtlema humanistlike ringkondadega, õppis ülikoolis arstiks ja hiljem tegutses arstina ja luuletaja sekretärina. Sealt saigi tõuke peateose ,,Gargantua ja Pantagruel" kirjutamiseks. Rabelais kasutas teostes panteistlikku filosoofiat, mõistes inimelu pea ainult materiaalse ja bioloogilise nähtusena
annaabi.ee 
