24. II 1918 moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus (koalitsioon ilma enamlasteta): · pea- ja siseminister Konstantin Päts · peaministri asetäitja ja kohtuminister Jüri Vilms · välisminister Jaan Poska · sõjaminister Andres Larka 3.3 Saksa okupatsioon 3.3.1 Valitsemine Uus valitsemissüsteem: · Balti sõjaväeline valitsus (Adolf Gossler) · Korpusepiirkonnad (Adolf von Seckendorff, Günther Otto Friedrich von Pappritz) · Provintsiaalvalitsused · Kreisid, ametkonnad, jaoskonnad · Balti Hertsogiriigi kava Okupatsioonipoliitika · terror (koonduslaagrid, salakaebused) · eestlaste väljatõrjumine poliitikast ja erakondade keelamine (v. a. Maaliit) · koosolekute, telefoni ja telegraafi keelamine · tsensuur (ajakirjandusbürood) · rahvusväeosade, omakaitse ja miilitsa laialisaatmine · kohtureform 3.3.2 Kultuuri- ja majanduspoliitika Majanduspoliitika
linnajuhtideks ainult baltisakslased. Lisaks üldisele haldussüsteemile etendasid Eesti asjade otsustamisel oma rolli ka Saksa sõjaväe komandörid. Selline haldussüsteem kehtis Eestis suurema osa Saksa okupatsiooni ajast. 27. augustil sõlmiti alla Venemaa ja Saksamaa vahel Bresti täiendusleping - Venemaa loobus oma suveräniteedist Eesti- ja Liivimaa aladele. Al septembrist hakkas senine sõjaväeline diktatuur taanduma. Provintsiaalvalitsused loodi - Tallinnas ja Riias. Provintsiaalvalitsused hakkasid tegutsema, aga sellega jäi esialgu tegutsema ka Seckendorffi ja Pappritzi kindralkomandod?. Osaline võimuvahetus, Eesti- ja Liivimaa alad läksid Balti riigi komissari Gossleri haldusesse?. Baltisakslaste roll kasvas Saksa okupatsiooni ajal, aga kõigest sellest jäi neile siiski väheks - taotlesid jätkuvalt oma poliitilist eesmärki - pool-iseseisva Balti riigi loomine, mis oleks küll üks osa Saksamaa keisririigist, aga siiski suhteliselt lõdvalt seotud ala.
valdadeks. Vallad olid ainus haldusüksus, mille otsa jäid ka edaspidi eestlased. Valdade juhtimine muudeti siiski ainuisikuliseks.valla eestseisja määrati ametisse käskkirja alusel. Haldusaparaat muutus väga keeruliseks, samas käskude andmine ja täitmine lihtsustusid. Selline süsteem püsis Eestis suurema osa Sa okupatsioonist. 28.08.1918 kirjutati Berliinis alla dokumendile, mida on nimetatud Bresti täienduslepinguks. Pärast selle allakirjutamist läksid ka Eesti. Provintsiaalvalitsused. ... Samal ajal kui eestlasi poliitiliselt alla suruti, said aga okupatsiooni ajal tõelise hoo sisse baltisakslaste tegemised. 35 21.10.2008 28.03.1918 toimus Tlnas Eestimaa Rüütelkonna Maapäev. Maapäev otsustas kutsuda kokku erilise esindusasutuse, kus oleksid esindatud kõik Eestimaa kubermangus elavad tähtsamad grupid. Varsti võeti samasugune otsus vastu ka Riias
annaabi.ee 
