Päike. Andmed · Vanus: umbes 4 600 000 000 aastat · Keskmine kaugus Maast:150 miljonit kilomeetrit · Läbimõõt: 1 392 000 kilomeetrit · Pinnatemperatuur:5 800 C · Temperatuur keskmes: 15 000 000 C · Pöörlemisperiood:24 Maa päeva ja 16 tundi · Tiirlemisperiood Linnutees:225 miljonit aastat · Planeetide hulk:9 Meie Päike on ainult üks universumi miljarditest tähtedest. Hõõguva gaasi tõusvad sambad,mida nimetatakse protuberantsideks, kestavad mõnest päevast mõne nädalani.Päikeselaigu piirkonnast lööb lõkkele gaasipõleti, mis saadab üles loite. Päikese sisse mahub üle miljoni Maa-suuruse planeedi. Päike on tohutu kera,mis koosneb gaasilisest vesinikust ja heeliumist. Päikese tuum on tuumareaktor. Siin surutakse vesinikku nii tugevasti ja nii kõrgel temperatuuril kokku, et osa sellest muutb heeliumiks. Protsessis kasutatakse sekumdis ära
Kokkuvõtteks võib öelda, et Päike toodab energiat aatomituumade ühinemise reaktisoonidest tänu tohutule kuumusele Päikese keskmes ehk tuumas.Päikese tuumast väljaspoole levib energia läbi kiirgustsooni.Järgneb konvektiivne tsoon, kus tõusvad kuumad gaasivoolud toovad energia Päikese pinnale, kust see valguse, soojuse ja teiste kiirgustena kosmosesse hajub.Vahel paiskuvad Päikesest välja suured gaasiilved või kaared.Viimaseid nimetatakse protuberantsideks. 14.Tähtede liigitus ja temperatuurid. Tähed ei sära igavesti.Mõne miljardi aasta pärast täht kustub.Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi ja tolmupilve, udukogu, kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul.Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb.Tähti on sinakasvalgeid, valgeid, kollaseid, oranze ja punaseid.Sinakasvalged tähed on üle viie korra Päikesest kuumemad, punased seevastu on Päikesest jahedamad.Tähed erinevad üksteisest heleduselt ja värvilt.Tähtede heledust
tahke keha, mille punktid liiguvad ühesuguse nurkkiirusega – mida lähemale Päikese poolustele, seda aeglasemalt Päikese pinna punktid liiguvad. Samuti on päikeselaikude arvuga kirjeldatud Päikese aktiivsus, mis kordub umbes 11- aastaste tsüklitena. Päikese aktiivsuse muutus on selgitatav perioodiliste muudatustega Päikese magnetväljas. Aeg-ajalt paiskuvad Päikese sisemusest välja ülikuuma Päikeseaine joad, mida nimetatakse Päikese loideteks ehk protuberantsideks. Protuberantside hulk on seotud Päikese aktiivsusega – mida kõrgem see on, seda sagedamini loiteid esineb ning seda rohkem elektriliselt laetud osakesi maailmaruumi paisatakse.Mida aktiivsem on Päike, seda rohkem osakesi (peamiselt prootoneid ja alfaosakesi) ta maailmaruumi paiskab. Maale jõudes tekitavad need virmalisi ja magnettorme. (2) kromosfääriks, kus Päikese atmosfäär hakkab kiiresti hõrenema, kuid tänu sellele
keha, mille punktid liiguvad ühesuguse nurkkiirusega – mida lähemale Päikese poolustele, seda aeglasemalt Päikese pinna punktid liiguvad. Samuti on päikeselaikude arvuga kirjeldatud Päikese aktiivsus, mis kordub umbes 11-aastaste tsüklitena. Päikese aktiivsuse muutus on selgitatav perioodiliste muudatustega Päikese magnetväljas. Aeg-ajalt paiskuvad Päikese sisemusest välja ülikuuma Päikeseaine joad, mida nimetatakse Päikese loideteks ehk protuberantsideks. Protuberantside hulk on seotud Päikese aktiivsusega – mida kõrgem see on, seda sagedamini loiteid esineb ning seda rohkem elektriliselt laetud osakesi maailmaruumi paisatakse. Mida aktiivsem on Päike, seda rohkem osakesi (peamiselt prootoneid ja alfaosakesi) ta maailmaruumi paiskab. Maale jõudes tekitavad need virmalisi ja magnettorme. 38 (2) kromosfääriks, kus Päikese atmosfäär hakkab kiiresti hõrenema, kuid tänu sellele suureneb
annaabi.ee 
