Ühendriikide firma Osborne Computer Corporation 1981. aastal, kui välja tuldi 11 kg kaalunud Osborne 1-ga, mis ei olnud tänapäeva mõistes eriti kompaktne. Ajalugu See töötas CP/M operatsioonisüsteemil ning omas 4 megahertsist Zilog Z80 protsessorit ja 66 kB RAM-i. Ekraan oli ainult 5" lai ja suutis kuvada 52 tähemärki ühel real. Osborne 1 1982. aasta novembris lasti välja Compaq Portable, mida loetakse esimeseks IBM PC klooniks. Protsessoriks oli Intel 8088 (4,77 MHz) ja RAMi kuni 655 kB. Ajalugu Järgmisel aastal tuli turule Radio Shack oma kaasaskantava TRS-80 Model 100-ga, mis kaalus kõigest 1,36 kg. Neid müüdi rohkem kui 6 miljonit. TRS-80 Model 100 ja Compaq portable IBM tõi turule oma kaasaskantava arvuti 1984. aastal 5155 Portable Personal Computer nime all. 1992. aastal aga tuli välja sama firma esimene Thinkpad, mis on Ajalugu
"Socket 939" asendati omakorda "socket am2"-ga 2006 aasta Mail. See oli teine pesa loodud AMD-i AMD64 seeria protsessoritele. "Socket 939" jaoks toodeti nii ühetuumalisi kui ka kahetuumalisi protsessoreid.(Athlon 64, Athlon 64 FX, Athlon 64 X2) Socket 939" toetab ainult DDRAm mälu kiirusega kuni 6,4 GB/s. Protsessoritel on tugi 3DNOW, SSE2 ja SSE3 jaoks. Videokaartide suhtes leidub "Socket 939" nii AGP kui ka PCI-E 16x videokaardi pesaga emaplaatidel. Kõige kiiremateks "Socket 939" protsessoriks loetakse "Opteron 185" ja "Athlon 64 FX-60" Mõlemad sagedusel 2,6 Ghz ja 1MB L2 vahemäluga. Kiireimaks ühetuumaliseks aga peetakse protsessorit "Athlon 64 FX-57" Kuna see jooksis natuke paremini sagedusel 2.8Ghz. Socket 940 on põhimõtteliselt sama, aga kasutab DDR2 vahemälu ja protsessor on 64 bitine. Socket T LGA 775 ehk Socket T on emaplaadil olev protsessoripesa, mis on mõeldud Inteli protsessoritele. LGA (Land Grid Array, 'pinnavõremaatriks') on protsessori kinnitustüüp.
megahertsist Zilog Z80 protsessorit ja 66 kB RAMi. Ekraani oli ainult 5" lai ja suutis kuvada 52 tähemärki ühel real. Sama aasta novembris tuli turule aga Epson HX-20, mis oli üks esimesi sülearvuti-sarnaseid arvuteid. Kaal oli vaid 1,6 kg, samas ei olnud see nii võimas kui Osborne 1: protsessori töösagedus oli 0,614 MHz ja muutmälu maksimum oli 33 kB. 1982. aasta novembris lasti välja Compaq Portable, mida loetakse esimeseks IBM PC klooniks. Protsessoriks oli Intel 8088 (4,77 Mhz) ja RAMi kuni 655 kB. Järgmisel aastal sisenes turule Radio Shack oma kaasaskantava TRS-80 Model 100-ga, mis kaalus kõigest 1,36 kg. Neid müüdi rohkem kui 6 miljonit. IBM tõi turule oma kaasaskantava arvuti 1984. aastal 5155 Portable Personal Computer nime all. 1992. aastal aga tuli välja sama firma esimene Thinkpad, mis on tänapäevalgi üsna levinud sülearvutiseeria. Aasta-aastalt on rüperaalid muutunud tänu tehnoloogia kiirele arengule üha väiksemaks ja
· MacBook Pro - MacBooki perekonda kuuluv sülearvuti, esmaesitlus jaanuaris. 2006, saadaval 13, 15 ja 17-tollise variandina, vahetas välja PowerBooki. · Xserve - kahe- või neljatuumaline, kahe protsessoriga 1U tüüpi server 1.3.2 iPad iPad on Apple'i tahvelarvuti, müügil alates 3. aprillist 2010 USA-s. iPadil on 9,7 tolline ja LED- valgustusega ekraan, saadaval 16GB, 32GB või 64GB suuruse välkmäluga, protsessoriks 1GHz Apple A4, operatsioonisüsteemiks iOS. Lisaks on iPadil WiFi ja Bluetoothi tugi(saadaval ka 3G toetusega mudel). Aku lubab kuni 10 tundi internetis surfamist, video vaatamist või muusika kuulamist. Sisaldab ka kiirendusmõõturit (inglise k.accelerometer) ja valgusmõõdikut 1.3.3 iPod iPod on Apple'i meediapleier. Esmaesitlus toimus 23. oktoobril 2001. iPodi perekond on aastatega mitmekesistunud, saadaval on erinevaid mudeleid.
Seeriatootmist alustati 1995. Pentium Pro, mis sobis hästi serverarvutitesse, ei osutunud kuigi otstarbekaks tavakasutajale oma kõrge hinna tõttu. Pentium MMX -uue täiendusena 57 uue käsu lisamine Pentium protsessorile, sai nimeks Multimedia Extensions (MMX). Kuigi MMX operatsioonid vajavad oma tööks spetsiaalselt selle kiibi jaoks kirjutatud tarkvara, osutus see üsna menukaks protsessoriks. Põhjus on aga ilmselt hoopis selles, et sisemise L1 cache suurendamine 32 kb-ni andis märgatava efekti sama sagedusega klassikaliste Pentiumitega võrreldes. (166, 200 ja hiljem 233 MMX Pentium, sülearvutitele ka 150 MMX MobilePentium ehk Tillamook). MMX oli aga siiski peamiselt uhkuseasjaks, sest kiiruse võit on väga väike. MMX toetus on näiteks Windows 98 operatsioonisüsteemis. Taktsagedused (MHz)Seeriatootmise algus166; 200I 1997233VI 1997Mobile Pentium MMX- sarnane
sooritatakse kõiki tuntud aritmeetika- ja loogikatehteid. Näiteks toimub kahendarvude korrutamine järjestikuste summeerimis- ja nihkeoperatsioonide abil. Elementaartehete sooritamise järjekord on määratud arvutuste (näiteks korrutamise) algoritmiga, mida täidetakse vastavalt mällu salvestatud programmile. Seejuures juhitakse arvutusprotsessi ehk aritmeetika-loogikaploki, mälu ja registrite tööd mikroprogrammautomaadi abil. Protsessoriks nimetatakse funktsionaalselt terviklikku, aritmeetika- ja loogika- operatsioonideks ette nähtud seadet, mis sooritab tehteid mälus paiknevate käskude järgi. Peale aritmeetika-loogikaploki kuulub protsessori koosseisu mitu registrit ning juhtautomaat näiteks mikroprogrammautomaat. Registrid on ette nähtud operandide ja vahetulemite ajutiseks salvestamiseks. Juhtautomaat korraldab aritmeetika-loogikaploki ja registrite tööd mällu salvestatud programmi kohaselt.
annaabi.ee 
