protsessiõiguse norme. Asja lahendas maakohtus ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtunik lahendas asja ainuisikuliselt ega selgitanud TsMS § 164 lg 1 p-st 5 tulenevalt välja, kas protsessiosalised soovivad asja arutamist kollegiaalselt. Maakohus tugines otsuses põhjendamatult halduri seletustele. R. Paala esitas kaebuse võlausaldajate üldkoosoleku otsusele ja üldkoosolekut esindas kohtus koosolekul selleks valitud isik. Haldur ei olnud protsessiosaline. Protsessiosalistel ei olnud vaidlust nõude suuruse üle. Seega ei olnud apellatsioonikohtu järeldus, et nõude suurus on ebaselge, asjakohane. TsMS § 229 lg 2 kohaselt ei või kohus otsust rajada asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Kui haldur on jätnud võlausaldajale hääled määramata, otsustatakse häälte määramine võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Häälte määramisel ei ole üldkoosolekul seaduslikku
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja 3.6. Poolte ja menetlusosaliste võrdsuse printsiip diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, Tsiviilkohtumenetluses tehakse vahet kahte liiki isikutel: vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. - protsessiosalistel, - pooltel. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset TsMS EN § 207. Menetlusosalised kohtlemist pidada siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust (RKPJKo 03.04.2002 RT III 2002, 11, 108)
§ 29. Teabe avalikustamise viisid diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. 11 Page 12 of 24 Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, - protsessiosalistel, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. - pooltel. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või TsMS EN § 207. Menetlusosalised olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist pidada siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust (RKPJKo 03.04.2002 – RT (1) Menetlusosalised on: III 2002, 11, 108)
peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata 12. Eelmenetlus ja eelistung Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, mille käigus kohus valmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil. Eelmenetluses selgitab kohus välja: · hageja nõuded ja kostja vastuväited, kolmandate isikute seisukohad, samuti nende protsessiosaliste põhjendused; tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada; · kas asja lahendamine kokkuleppega või muul viisil on eelmenetluses võimalik; · kes on protsessiosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda; · kas pooled soovivad, et asja arutataks kollegiaalselt. Kui kohus on kontrollinud, kas vaidlus allub sellele kohtule ja kas hagiavaldus vastab seaduse
annaabi.ee 
