läänihärrad. Seadustekogumikud tegid teatavaks tavaõigust, mis seisnes läänihärrade õigustes ja talupoegade kohustustes. Lääniõigusest eraldus linnaõigus ja linnade raed said õiguse luua õigust; nt Lüübeki õigust on järginud üle saja linna. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgusajastu loomuõiguskoolkond XII-XIII saj algasid mandril protsessid, mida nimetatakse rooma õiguse ülevõtmiseks ehk retseptsiooniks*. See toimus, kuna õigus killustus erinevateks lokaalõigusteks ja protsessinormid olid puudulikud. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas koguda materjali kokku ühte seadustikku – kodifikatsiooni*. Seda võeti üle, kuna rooma õigus oli valitsejaile meelepärane ning selles oli nii palju omavahel vastuolus sätteid, et oma nõudmiste rahuldamiseks võisid seda kasutada kõik, kes sealt midagi ammutada suutsid. Kuulsaim kodifikatsioon on Constitutio Criminalis Carolina ehk CCC 1532. a – koosnes rooma ja saksa kriminaalõigusest ja kriminaalprotsessiõigusest.
Üldine kaitsepõhiõigus sisaldub § 13 lg-s 1 (vt lähemalt § 13 komm-d 2, 3.1). Põhiõigused korraldusele ja menetlusele nõuavad põhiõiguste teostamiseks vajaliku korralduse ja menetluse loomist. Menetlused laias tähenduses on reeglite ja/või printsiipide süsteemid tulemuse saavutamiseks. Säärane lai menetluse mõiste hõlmab nii põhiõigusi korraldusele kui ka põhiõigusi menetlusele kitsamas tähenduses. Selles tähenduses on nii lepinguõiguse normid kui ka protsessinormid ühtviisi menetlused: esimesed määravad kindlaks, kuidas luua lepinguline kohustus; teised, kuidas luua kohtuotsus. Menetlus- ja korraldusnormid peavad olema loodud nii, et tulemus on piisava tõenäosusega ja piisaval määral põhiõigustega kooskõlas. PS-s sisaldub üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele §-s 14, mis sätestab, et põhiõiguste tagamine on kogu riigivõimu kohustus (vt lähemalt § 14 komm 3).
kindlal viisil, näiteks: "rahvahääletusel vastu võetud seadused kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja". keelavad normid, nt. Prantsuse põhiseaduses - "valitsuse liige ei saa kuuluda parlamenti". materiaalõiguse/protsessiõiguse normid (viimaseid nimetatakse ka menetlusnormideks). Valdav enamus norme on materiaalõiguse normid. Nendega määratakse kindlaks isikute õigused, kohustused, riigiorganite pädevus. Protsessinormid reguleerivad teatavat tegevust, nt. seda, kuidas toimuvad valimised; kuidas võtab parlament vastu seadusi; kuidas peab valitsus istungeid; kuidas mõistab kohus õigust; kuidas põhiseadust ennast muudetakse. alatised/ajutised/erandlikud normid. Alatised normid on antud tähtajatult, see aga ei tähenda, et neid ei saaks muuta. Neid muudetakse elus sageli ja asendatakse uute alatiste normidega.
annaabi.ee 
