LIISI KINK 3 VIROLOOGIA Genoomi komponent A kodeerib polüproteiini, mis lõigatakse kiiresti VP2a- (VP2 eelvalk, 50 kDa), VP4- ja VP3-valkudeks. Viiruse proteaasiks on VP4, kuid on tõenäoline, et VP2a lõplikuks protsessinguks (VP2 moodustumine, toimub vahetult enne virionide moodustumist või juba moodustunud virionides) on vajalik ka raku proteaaside osalus. Replikatsioon toimub arvatavasti moodustunud subviraalsetes partiklites. On oletatud, et VP1 võib toimida negatiivsete RNA ahelate sünteesil praimerina. 2. SUGUKOND PARTITIVIRIDAE Vaatamata väga laiale levikule avastati esimene krüptoviirus (beet cryptic virus (BCV)) alles 1969 aastal
Immunogeenid need antigeenid, mis tekitavad immuunvastuse. Head immunogeenid on reeglina makromolekulid (valgud ja suhkrud). Puudulikud immunogeenid on väikesed molekulid hapteenid, selleks et hapteeni immunogeensust tõsta, seotakse ta suuremale kandjale. Immunogeensust mõjutavad faktorid: · Immunogeeni poolt vaadelduna 1. võõraks tunnistamine 2. suurus 3. keemiline koostis 4. füüsikaline seis (natiivne, denatureeritud) 5. sobivus antigeeni protsessinguks (fagotsütoosile allumine ja MHC-le seondumine) · Bioloogilise süsteemi poolt vaadatuna: geneetilised faktorid ja organismi vanus · Antigeeni sisestamise meetodid (kogus, viis, adjuvandid) Mis teeb antigeenist immunogeeni? Antigeen peab olema organismile võõras. Selle määrab antigeeni ja organismi analoogi geneetiline erinevus. Mida kaugemal fülogeneetiliselt asetsevad 2 liiki teineteisest, seda suurem on
Reeglina on nad makromolekulid. Kõik immunogeenid on ka antigeenid, aga vastupidine väide ei pea paika. Immunogeensus ei ole antigeenile kaasaantud omadus vaid sõltub teda mõjutatavatest teguritest ja selle bioloogilise süsteemi (organismi) omadustest, kuhu ta sisse tungib. Immunogeensus sõltub antigeeni sellistest omadusestest, nagu: võõraks tunnistamine (foreignness); molekuli suurusest (molecular size); keemilisest koostisest, heterogeensusest, kompleksusest; Sobivusest AG-ni protsessinguks ja esitlemiseks koos MHC-ga, APC raku pinnal või iseenda (self-cells) pinnal. Nõrgad immunogeenid on makromolekulid, mida ei saa degradeerida ja esitleda T-rakkudele. Näiteks D- am.hapetest koosnev polümeer (loodusliku L- aminohappe stereoisomeer). Jääb degradeerimata ja esitlemata .Ei saa degradeerida kuna degradatsiooni teostavad ensüümid antigeeni esitlevas rakus saavad degradeerida ainult L-aminohappeid. Suur, lahustumatu makromolekul on tavaliselt parem
annaabi.ee 
