kus teda hoida. Kahjuks selliste anumate tegemine läheb vägagi kalliks ja ikkagist pole vesiniku kadu probleem kadunud. Veel realistlik olles, siis vesiniku kasutamine kütusena ei too kasu ka loodusele. Kuna selle tootmine eraldab ka CO2. Võrreldes nt diisliga, vesiniku kütus sõidab vähem kilomeetreid maha, kui diisel. Kuigi ei ole mingeid eritisi summutist vesiniku puhul, siis me oleneksime selle kaevadimsel/saamisel ja siis protsessimisel, mis ajaks õhku ikka sama palju kasvuhoone gaase. 2H2(g) + O2(g) 2H2O(g) (põlemine) 2H2(g) + O2(g) 580kraadi 2 H2O(g) (Plahvatus) Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/hapnik_merlere.htm http://www.novaator.ee/ET/energia/miks_ei_ole_vesinikust_kutusena_asja_saanud/ http://www.slideshare.net/raulsink7/hapnik-16007575 http://evobsession.com/more-reasons-hydrogen-fuel-cell-cars-arent-the-future/
Koosneb mitte ainult kodeerivatest piirkondadest vaid ka regulaatorpiirkondadest, mis võivad kodeerivast osast kaugel paikneda ja samuti pre- mRNA protsessingut võimaldavatest piirkondadest. Esinevad ka geenid, mis ei kodeeri valku, näiteks tRNA, rRNA geenid. Geenide suurus varieerub. Inimese keskmise geeni suurus on ~27000 DNA aluspaari (Abeles tabel 4-1 lk.202). Eukarüootse raku geenid sisaldavad mittekodeerivaid piirkondi mida nim introniteks, need piirkonnad pre-mRNA protsessimisel lõigatakse välja, toimub nn splicing. Kodeerivaid piirkondi nim eksoniteks. Geeni otstes paiknevad mittekodeerivad DNA alad on vajalikud geeni transkriptsiooniks. 5' otsas on transkriptsiooni regulatsiooni piirkond, 3' otsas on järjestused mis on vajalikud mRNA modifitseerimiseks, samuti stop koodonid ja täiendavad regulaatorelemendid. Sageli on raske määrata, kus ühe geeni 3' ots lõpeb ja järgmise geeni 5' ots algab. Õpikute tekstis sageli geeni all mõistetakse ainult DNA
radasid võidakse kasutada isegi ühe ja sama organismi piires. Esmalt lõikab prekursorit 3’- otsast endoribonukleaas RNaasE. Seejärel treivad eksoribonukleaasid RNaas PH ja RNaas T 3'-otsa parajaks. Kui tRNA on transkribeeritud pikemate prekursoritena, siis lõikavad eksonukleaasid PNPaas ja RNaas II esmalt transkripti lühemaks ja nüüd asuvad tööle 5' otsas RNaas P ja 3' otsas RNaas PH ja RNaas T. Kui tRNA geen ei kodeeri CCA-otsa, osaleb 3’ otste protsessimisel endonukleaas RNaas Z. RNaas Z sooritab lõike prekursori 3' otsas kohe pärast diskriminaatornukleotiidi (N73). Lisaks RNaas Z-le võib 3’ otsa protsessingul osaleda ka eksonukleaase, näiteks pärmi ensüüm Rex1p. Eukarüootidel leiavad nii tRNA protsessing kui ka 3'-terminaalse CCA järjestuse lisamine aset tuumas. organismides lisatakse CCA järjestus pärast 3' otsa protsessimist posttranskriptsiooniliselt ensüümi ATP(CTP):tRNA nukleotidüültransferaasi poolt.
Sel juhul ei ole tegemist muutustega geeniekspressioonis, vaid kemoretseptoritele saabunud signaalide alusel muutub viburite pöörlemissuund. 69 16. DNA replikatsiooni ja rakutsükli regulatsioon Bakteril E. coli on 5 DNA polümeraasi. DNA polümeraas III on põhiline DNA replikatsiooni läbiviiv ensüüm. DNA polümeraasid I ja II osalevad DNA reparatsioonil, Pol I ka Okazaki fragmentide protsessimisel. DNA polümeraasid IV (DinB) ja V (UmuD´ 2C) on seotud vigaderohke DNA sünteesiga olukorras, kus DNA polümeraasi III poolt läbiviidav replikatsioon on blokeerunud DNA kahjustuste tõttu. DNA polümeraas III ensüümkompleks DNA polümeraas III on põhiline bakteri DNA replikatsioonil osalev ensüüm. Multiensüümkompleks on V- kujuline, mõlemad õlad sisaldavad apoensüümi, kuid erinevad teineteisest ülejäänud subühikute osas. Apoensüümi moodustavad subühikud , ja
annaabi.ee 
