bioetanooli kütuse tootmiseks. Teadlased on leidnud üldlevinud etanooli tootmistoorainetele alternatiivid, mis ei mõjuta inimeste toidulauda. Välja on töötatud ka protsess, mille kaudu on võimalik teise põlvkonna bioetanoolkütust toota. Teadlaste väljakutseks on veel jäänud lahendada probleem: kuidas oleks võimalik bioetanooli toota tõhusalt ja säästlikult. 3 Kasutatud kirjandus: 1) Kurazin M. (2010). Meetod tsellulaaside protsessiivsuse määramiseks Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikool. 2) Etanool (24.03.2011) Külastatud 5.04.2011, aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 3) Olesk, A. (2008) Kütus põllult ja metsast , Tarkade Klubi 08/2008 4) Karelson, M. & Tõldsepp, A. (2007) Orgaaniline keemia Koolibri 5) Ritslaid, K. (2009) Biokütused, külastatud 07.04.2011, aadressil http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/biokytus/23_bioktuste_teine_plvkond.html
denatureerunud valgu osakaalu. Mesofiilsete valkude puhul temp optimum langeb kokku valgu denaturatsiooniga. Kui jahedalembene valk, siis näha, et aktiivsus kaob ära palju enne kui valk on jõudnud denatureeruda. Protsessiivsed ensüümid Protsessiivsus on ensüümi omadus teostada ühest suurem arv katalüüsiakte ühe produktiivse seostumisakti kohta. Protsessiivsus saab avalduda ainult polümeersetel substraatidel. Polümeersed substraadid on nukleiinhapped, polüsahhariidid jne. Protsessiivsuse kvantitatiivne määratlus Lihtsustatult on protsessiivsus pöördvõrdeline ensüümi dissotsieerumise tõenäosusega. Ensüümil on alati kaks võimalust, koff on dissotsiatsioonikonstant, kcat on katalüüsi konstant. x-teljel N (sünteesitud jupi pikkus), y-teljel dN/N (jupi tekke tõenäosus) langeb joon. Lühemaid juppe tekib alati kõige rohkem, dissotsiatsioonitõenäosus on kogu aeg sama, aga valiku ees on pikemate juppide puhul siis ju järjest vähem ensüümimolekule
RNAP maksimaalne läbimõõt on 150 Å, aga RNA sünteesi initsiatsiooni käigus katab RNAP 37 70-90 aluspaari DNA ahelast, seega 235-305 Å, mida seletab RNAP-DNA kompleksi kolmemõõtmeline stuktuur, kus DNA pöördub ümber RNAP ensüümi. DNA on transkriptsiooni käigus tihedalt seotud RNAP subühikute vahele, mis seletab transkriptsiooni kõrge protsessiivsuse. Eukarüootsest transkriptsioonist Eukarüootidel on reeglina rohkem geene kui prokarüootidel. Näiteks imetajatel arvatakse olevat 40 000 erinevat geeni, kuna prokarüootidel on neid rohkem kui 10x vähem. Seepärast on ka eukrüootide geenide regulatsiooni mehhanismid oluliselt komplitseeritumad. Lisaks on hulkraksetel eukarüootidel erinevad rakutüübid ja koed, milles ekspresseeruvad erinevad geenikomplektid. Eriti keeruliseks muudab geeni
see väga oluline, Bakteri RNA polümeraas koosneb mitmest polüpeptiidist (α, 2β ja γ). Algul on avatud, hiljem suletud. RNA polümeraasi kiirus: 40-80 nukleotiidi sekundis, DNA polümeraasi kiirus: 1000 nukleotiidi sekundis RNA polümeraas teeb 1 vea 10000 kohta, DNA polümeraas 1 vea miljoni kohta RNA polümeraas ei vaja praimerit, DNA polümeraas vajab praimerit Krabi sõra struktuur – RNA polümeraas koosneb mitmetest subühikutest. Struktuur on seotud ensüümi protsessiivsuse tagamisega – arv monomeere, mis lisatakse ühe initsiatsioonisündmuse kohta. Aktiivtsenter asub sõrgade vahel. Seal toimub uue fosfodiestersideme süntees (ühelt DNA ahelalt). RNA ahelale lisatakse nukleotiide juurde. Järjestuse alusel valitakse välja komplementaarsed nukleosiidid, ribonukleosiidfosfaadid ja fosfodiesterside süntees – 3’ O atakteerib fosfodiestersidet α fosfaadi juures – ümberesterifitseerimisreaktsipoon. Vabaneb PPi. Osaleb kaks Mg iooni