Kõikdest küsitletuist leiab 22,5 protsenti naistest ennast elamas vaesuses, võrrelde meeste 19,4 protsendiga. Kuigi üleüldine soovahe on küllaltki tagasihoidlik 3 protsenipunkti juures, siis leidub riike, kus subjektiivse vaesuse tasemed naiste hulgas on oluliselt kõrgemad, kui nende tugevamast soost partnerite seas. Suurim vahe naiste ja meeste arusaamas oma majanduslikust olukorrast on Portugalis 11 protsendipunktiga, temale järgnevad Sloveenia veidi alla seitsmega ja Kreeka ning Prantsusmaa umbes viie protsendipunktiga. Kahekümnest riigist viis näitasid negatiivset soovahet, mis tähendab subjektiivse vaesuse tajumine on kõrgem meeste hulgas. Soomes, kus see suunitlus on kõrgeim, ulatus erinevus meessoost vastajate kahjuks natukene üle kahe protsendipunkti. Härraste Hammeri ja Pederseni peamine hüpotees, mille kohaselt on abikaasade või
on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär tohib olla kuni 1,5 protsendipunkti kõrgem, kui on kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmine. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunktiga kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Riigi rahanduse kriteeriume peab liikmesriik täitma ka pärast rahaliitu astumist. Millised nõuded on lisaks Maastrichti kriteeriumidele? Lisaks Maastrichti kriteeriumidele võetakse euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühikukulude ja muude hinnaindeksite arenguid.
haldus, riigikaitse ja kohustuslik sotsiaalkindlustus ning muud teenindavad tegevused. Keskmine täistööajale taandatud töötajate arv kasvas 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes 4,2%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 5,4%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2011. aastaga võrreldes 14,3% palgatöötaja kohta ja mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,3 protsendipunktiga. 2012. aastal vähenesid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud ainult kahel tegevusalal. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk 2012. aastal ehituse tegevusalal (10,8%) ja kõige vähem veonduse ja laonduse tegevusalal (1,6%). Kõige kõrgem on keskmine brutokuupalk info ja side tegevusalal, kus oli 2012. aastal keskmisest brutokuupalgast 1,6 korda suurem palk. Tema kannul oli väga väikese palgavahega finants- ja kindlustustegevus. Kõige madalam oli
annaabi.ee 
