detsember 1970 – 1. märts 1990 • Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15. september 1992 • Eesti Vabariigi presidendid • Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust • Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16) • Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19) • Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist • Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist • Armuandmise ega armuandmisest keeldumise otsust ei põhjendata Vabariigi Presidendi funktsioonid
jaanuari 2004.a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-81-03 (RT 12 III 2004, 5, 47 p-d 11-12), kus kolleegium leidis, et õigeks vastustajaks peab olema Vabariigi Valitsus, aga mitte Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Asjas esitati kaebus ministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kui Riigikohus leidis, et sisuliselt sooviti vaidlustada Vabariigi Valitsuse protokollilist otsust (seda tõlgendas Riigikohus haldusaktina) ning seega pidanuks olema vastustajaks Eesti Vabariik (samas 2005:1235). Eeltoodu alusel saab väita, et eelmenetluse üheks olulisemaks küsimuseks on vastustaja isiku õigsuse kontrollimine kohtu poolt, et välistada hilisem lahendi tühistamine Riigikohtu poolt. 5.3 Kolmas isik halduskohtus Põhiseaduse §24 lg 1 sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures.
· Heinrich Mark (19112004) 1. märts 1990 6. oktoober 1992 · Eesti Vabariigi presidendid · Lennart Georg Meri (19292006) 6. oktoober 1992 8. oktoober 2001 · Arnold Rüütel (1928-) 8. oktoober 2001 9. oktoober 2006 · Toomas Hendrik Ilves (1953-) alates 9. oktoobrist 2006 10. oktoober 2016 · Kersti Kaljulaid (1969-) 10.oktoober 2016 · Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) · Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust · Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16) · Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19) · Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist · Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist · Armuandmise ega armuandmisest keeldumise otsust ei põhjendata Vabariigi Presidendi funktsioonid
Õigustloova akti andja peab akti jõustama arvestusega, et normiadressaatidele jääks piisavalt aega aktiga sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumiseks ning oma elu ümberkorraldamiseks. VIII PRESIDENT 64. Presidendi põhirollid parlamentaarses riigis 18 1) Vabariigi President kui riigipea - Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset (president on seatud kehastama rahva ühtsust) ning protokollilist (president on riigi kõrgeim ametiisik ja esindaja) tähendust. 2) Esindusfunktsioon a. välissuhtlemises - president esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Nii näiteks teeb president visiite välisriikidesse ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirju. b. Siseriiklik - Vabariigi Presidendi kohustuste hulka kuuluvad
annaabi.ee 
