Rakkude jagunemine on vajalik organismi kasvuks , surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks . Päristuumsed rakud jagunevad mitoosi teel . Enamikul hulkraksetel organismidel on igas rakus diploidne komosoomistik ning mitoosil jääb see muutumatuks . Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesugulisel teel . Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks . Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele , protistidele , seentele , osale selgrootutest ja paljudele taimedele . Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid . Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu
Eoseline Vegetatiivne Mittesuguline paljunemine 1. Vegetatiivne paljunemine: Mittesugulise paljunemise liik, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks: a) Pungumine (ebavõrdne raku jagunemine), alamatel loomadel, pärmseentel b) pooldumine-iseloomulik bakteritele ja protistidele c) taimede paljunemine vegetatiivselt organitega: - juurtega (sirelid) - võsunditega (maasikas) - muundunud võsudega (sibul, orashein) - mugulatega (kartul) - juuremugulad (maapirn) Vegetatiivse paljunemise eripära: 1) 1vanem 2) lühikese ajaga palju järglasi 3) järglased on geneetiliselt identsed, välimuselt sarnased-keskonna mõju tõttu ei ole välimus identne 4) .............................................
Selle ja mõne teise leiu põhjal on oletatud, et seda tüüpi mükoriisa mängis tähtsat osa maismaataimede tekkes. Selle hüpoteesi kohaselt hankisid varased maismaataimed seente abil pinnasest vajalikke mineraalaineid. Molekulaarbioloogia andmete põhjal omavad seened ja loomad ühist eellast. Seega on seened loomadega opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. KOTTSEENED Hõimkond kottseened (Ascomycota) hõlmab enda alla ca 75% seni kirjeldatud seentest. Rühma kuuluvad lisaks nö. klassikalises mõistes kottseentele ka lihheniseerunud seened samblikke moodustavad seened ning enamik neist seentest, kellel ei tunta sugulist paljunemist. Kokku moodustavad nimetatud organismid monofüleetilise rühma. Kõigile suguliselt paljunevatele kottseentele ühine hilistekkeline tunnus, mis piiritleb antud hõimkonda, on eoskott ehk askus
5.ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG: Rakkude jagunemine on vajalik organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks. Päristuumsed rakud jagunevad mitoosi teel. Enamikul hulkraksetel organismidel on igas rakus diploidne kromosoomistik ning mitoosil jääb see muutumatuks. Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesuguliselt teel. Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele, protistidele, seentele, osale selgrootutest ja paljudele taimdele. Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi. Seejuures on järglased info poolest samased vanemorganismidega. Protistid, seened, vetikad, sammal- ja sõnajalgeosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad.
päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (2|4|8|16|32|64|...|256) tulemuseks hulktuumne struktuur, mis kannab nimetust plasmoodium. Plasmoodium jaguneb tuumade arvule vastavaks rakkude hulgaks. See on omane protistidele: eosloomadele, kes on rakusisesed parasiidid. a. Nt. malaaria tekitaja b. Nt. toksoplasmoos, põhjustab toksoplasma, saadakse lapseeas kassilt. Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksest struktuurist Taimeriigis toimub erinevate vegetatiivsete organite või nende osadega ja on seotud taime elutsükli kestvusega. Üheaastased e. süvikud, kaheaastased e. ületalvikud, mitmeaastased e. püsikud. Vegetatiivselt paljunevad eelistatult püsikud.
-> 54 SAAKORGANISMIDE KAITSEKOHASTUMUSED 1. GENEETILINE KAITSE – odavaim, evolutsioonis kergeim tekkima Mürgised on maailmas paljud ligiid (ka mikroobid, seened, protistid ja loomad).Selliseid liike saavad tarvitada vaid need, kellel on kohastumus – vastumürk. Kunagi pole 1 liik mürgine kõigile 2. MEHHAANILINE KAITSE – Iseloomulik paljudele hulkraksetele aga ka protistidele (ränivetikate ränist kest, kilpkonn, karbid, siil, roosi okkad) 3. KÄITUMUSLIK KOHASTUMUS – Vajab intellekti, et leida endale turvaline peapaik (urud, kaljupraod) millele on lisaks sotsiaalne koostöö vaenlase märkamiseks Nt: surikaadidel on väljas valvurid 4. VÄRVUSEGA SEOTUD KOHASTUMUS – nii värv kui muster. Kohastumuste skaala on lai. Varjevärvus – mitte eristumine substraadist. Nt putukad kes näevad välja kui puulehed. Kameelion – suudab värvi muuta
Protistid moodustavad eukarüootide biomassist suurima osa. Atmosfääri peamised hapnikuga rikastajad on protistid ja tsüanobakterid ookeanide fütoplankton produtseerib ligi 3/4 atmosfääris sisalduvast hapnikust. Elutsüklile on iseloomulik arengustaadiumide vaheldumine. Algstaadiumiks on sügoot, mille mittesugulisel jagunemisel tekivad vegetatiivsed vormid. Järgneb suguliste (haploidsete) vormide (isasja emasgameetide) teke ja uue sügoodi moodustumine. Tsüstide moodustamine on protistidele iseloomulik viis ellujäämiseks ebasoodsates tingimustes. Enamik vabaltelavaid protiste on kas kiskjalise eluviisiga või kommensaalid (neutraalsed kaaslejad). Kiskjalise eluviisiga protistid toituvad bakteritest, sinivetikatest, ainuraksetest vetikatest, mikroseentest, teistest algloomadest ja isegi väikestest hulkraksetest organismidest. Kuigi protistide biomass koosluses on väike, on nad tänu kiirele ainevahetusele tähtsad aineringe mõjutajad, suutes lagundada olulise osa