1905.aasta revolutsioon. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan mis põhjustas protestimeeleavaldusi Venemaal.teated peterburist akriviseerisid ka Tallinna töölisi:korraldati streike,peeti miitinguid,leidsid aset kokkupõrked politseiga.rahutused levisid kiiresti tallinnast väljapoole,haarates vabrikutöölistele ka ametnikke ja käsitöölisi,tudengeid,õpilasi,mõisamoonakaid,sulase id ja taluomanikke.streigid muutusid peaaegu igapäevaseks,maal hävitati mõisavara,sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega.vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne
Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Relavastatud madrused ja sõdurid tapsid politseinike ja ohvitsere. Korratused likvideeriti. Korravalve võttis oma õlule miilits. Mai lõpus toimusid ka Eesti esimesed valimised, Maanõukogu valiti. Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre oli Tallinnas ja Petrogradis 5. 8.novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Põhjustas protestimeeleavaldusi kogu Venemaal. Oktoobris alustasid enamlased, rahvuslust eitavad Eesti poliitikud, ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Peamine löök kavatseti anda Ajutisele Valitususele pealinnas.26 okt saadi teada Ajutise Valituse kukutamisest Petrogradis. Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eesimaa Nõukogude Täitevkomitee. Võim oli siiski piiratud, tähtsamad otsused tehti Petrogradis. Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuut
Lisaks sõjast põhjustatud majandusraskuste talumisele tuli neil maksta tsaaririigile ka verekümnist: sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest, kellest suur hulk jättis ,,usu, tsaari ja isamaa eest" sõjaväljale oma elu. 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev - rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. See mõjus nagu põleva tiku viskamine püssirohukeldrisse, põhjustades protestimeeleavaldusi kogu Venemaal. Teated Peterburist aktiviseerisid ka Tallinna töölisi: korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga. Rahutused levisid kiiresti Tallinnast väljapoole, haarates lisaks vabrikutöölistele ka ametnikke ja käsitöölisi linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samal ajal teravnesid võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid
annaabi.ee 
