Bussikompaniide boikott Montgomerys, Alabamas Konflikt segregatsiooni lõpetamise küsimuses Little Rockis, Arkansa's Esimese Nõukogude sputniku lennutamine kosmosesse Revolutsioon Kuubal ja Fidel Castro võimuletulek Alaska ja Havai saamine Usa osariikideks John F. Kennedy valimine USA presidendiks Esimene Nõukogude mehitatud kosmoselend Sigade lahe dessant Kodanikuõiguslaste nn vabadussõidud Kariibi kriis Kodanikuõiguslaste massimeeleavaldused Birminghamis, Alabamas ja protestimarsid Washingtonis ja Selmas Tuumarelvakatsetuse keelustamine lepingu sõlmimine Kennedy tapmine Lyndon B. Johnsoni presidendiks saamine Johnsoni võitlus vaesuse vastu Kodanikuõiguste seadus Tokingi lahe resolutsioon USA pommirünnakud sihtmärkide pihta Põhja-Vietnamis Vietnami sõja Ameerika järgu algus Hääletamis seaduse vastuvõtmine Immigratsiooni seaduse vastuvõtmine (piirangute kaotamine sisserännule) Malcom X'i tapmine Black Power' liikumine
Protestikampaania pöördepunktiks sai maikuu, kui politsei meeleavaldajate vastu jõhkrat vägivalda kasutas. Ehkki see sündmus oli juba iseenesest sokeeriv, oli see ka üks esimesei kordim kui televisioonis edastatud kaadrid mõjutasid pljude maade avalikku arvamust vaid mõni tund pärast sündmuse toimumist. Pildid lõunaosariikide politseist , kes laseb koerad ja suunab veekahurid mustanahaliste laste vastu, jäid igaveseks meelde. 1963. aasta augustis toimusid massilised protestimarsid Washingtoni ning Martin Luther King pidas kirgliku ,,I have a dream" kõne, mida peetakse siiamaani Ameerika poliitilise kõnekunsti kõrgpunktiks. Surve üleriikliku kodanikuõiguste seaduste jõustamiseks aina kasvas. Atendaat 1963. aastal seisid ihukaitsjad raske valiku ees president tahtis reisida Texasesse. Selle osariigi Demokraatlik Partei oli jagunenud liberaalide, konservatiivide ja ultraparempoolsete gruppidesse.
Kennedy tapeti ja selle kohta on palju teooriaid. 4. L. Johnson 1963-69; demokraatliku partei esindaja. Alustati Vietnami sõda ja toimus ka Paha kevad, millele USA eriti ei reageerinud. Võitles vaesuse vastu, mis tähendas ulatuslikke reforme sotsiaalpoliitikas. Osad viidi läbi. Kõige olulisem on erinevate protesti liikumiste jätkamine. Nt mustanahaliste liikumine oma vabaduse eest. Eesotsas oli M. L. King. Korraldati istumisstreike. Protestimarsid toimusid ka, kõige olulisem 1963. aastal Washingtonis. Neil olid ka reaalsed tulemused: 1964. aastal tühistati kõik rassilised piirangud. Elluviimine oli rakse, kuna inimeste mentaliteeti oli raske muuta. Teine protestiliikumine oleks noorsooliikumine. Protesti Vietnami sõja vastu, kehtis ju üldine sõjaväe kohustus. Poegade mäss, kuna isade maailm ei sobinud. Hipid siblisid ka ringi sel ajal. 5. R. Nixon 1969-74; vabariiklaste partei esindaja
Raamatukogu organiseerimise võtsid enda peale vabatahtlikud meeleavaldajad ja sealne laenutamine toimis aususe põhimõttel, mis tähendab seda, et laenutusi ei märgitud üles. Raamatukogus olevad raamatud saadi annetustena autoritelt, kirjastajatelt ja raamatumüüjatelt. (The New Yorker, 29.09.2011; American Libraries, 18.10.2011) OWS telklaagri laiali saatmise käigus jäi suur hulk raamatuid kadunuks või siis muutusid need loetamatuks. (The Guardian, 23.11.2011) Protestimarsid Occupy Wall Streedi toetuseks 1. oktoobril 2011 tahtis suur hulk OWS toetajaid marssida üle Brooklyni, et väljendada liikumisele oma toetust. Selle aktsiooni käigus arreteeriti üle 700 inimese. Mõned protestis osalejad väitsid, et politsei oli neile valetanud, lubades meeleavaldajaid silla sõiduteele marssima. Teised väitsid jällegi, et arreteerimised toimusid kuna protestijad ise taotlesid oma käitumisega arreteerimist
annaabi.ee 
