11. septembril 1988 kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusel „Eestimaa laul”. Lauluväljakul kõlasid jälle vanad isamaalised laulud ja mitmed uuedki: ("Eestlane olen ja eestlaseks jään"; "Ärkamise aeg"; "Ei ole üksi ükski maa"). 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti. Kokku osales üritusel umbes kaks miljonit inimest ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetrit. 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval püüdsid Vene dessantväelased hõivata Tallinna teletorni. Seal päeval sai ametlikult Eesti taasiseseivaks.
Naistel olid rahvariided seelikud ja valged särgid, meestel olid püksid ja pluusid. Peol peeti tähtsaid kõnesid. Laulev revolutsioon jutustab erilise loo Eesti rahumeelsest eraldumisest Nõukogude Liidust. Sündmused leidsid küll aset Eestis, kuid lugu ise on palju. 7.detsembril võttis ENSV Ülemnõukogu vastu konstutsiooni paranduse,mis tunnistas riigikeeleks eesti keele. 24.detsembril 1989 toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demontstratsioon,kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni moodustades niinimetatult Balti keti. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ega jõudnutki kohale. 20.augustil 1991 kell 23.03 võttis ENSV Ülinõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval püüdsid Vene dessantväelased hõivata Tallinna teletorni. 1994 viidi Vene sõjavägi Eestist välja.
1987. aasta suvel 6. -13. juunini koos laulmas käisid. 11. septembril kogunes Tallinna lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule üritusel ,, Eestimaa Laul" , kus Trivimi Velliste nõudis oma kõnes esmakordselt avalikult Eestile iseseisvuse taastamist. 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ega jõudnudki kohale. Õhtul kell 19.00 hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui Vilniuse poole märgusõna "Vabadus" ning kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks seatud laul, mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn: "Ärgake, Baltimaad!"
annaabi.ee 
