lahutamatule segunemisele argieluga pidevalt argisuse valda. Mõned nägid selles juba tol ajal kristliku universalismi allakäigu märki. Samas on tõsi, et see sakraalse ja profaanse, poliitilise ja religioosse tihe ühtepõimumine aitas pühakute kultusel Itaalias, Prantsusmaal ning Ibeeria poolsaarel pikki sajandeid säilida ja levida. Alpidest põhja pool, kus pühakute kultus oli säilitanud liturgilisema ja traditsioonilisema kuju, oli protestantismil lihtsam peatada neid uskumusi ja tavasid. Siiski peegeldas pühakute kultus keskaegse inimese arusaama inimlikust täiusest. Pühak juhib tähelepanu sellele, mille maailm on hüljanud. Iga põlvkond otsib instinktiivselt oma pühakut, ja tema pole see, mida inimesed tahavad, vaid see, mida nad vajavad. Kasutatud kirjandus: McMahon, M. 2008. Pühakud: kunst, ajalugu ilmutused. Tallinn: Varrak. Huizinga, J. 2007. Keskaja sügis. Tallinn: Varrak. Le Goff, J (koostaja). 2002. Keskaja inimene
nimetatakse a n g l i k a a n i k i r i k u k s. 3. Arvukamad protestantlike kirikute seas on ka b a p t i s m, m e t o d i s m, a d v e n t i s m jm. hilisemad voolud. Olemasolevate protestantlike kirikute raames tegutsesid ja tegutsevad mitmesugused ä r a t u s l i i k u m i s e d. Näiteks luterluse raames 18. saj. eesti talurahva keskel h e r n h u u t l a s t e ehk v e n n a s t e k o g u d u s t e liikumine. Anglikaani kiriku rüpest on võrsunud P ä ä s t e a r m e e . Protestantismil on olnud oluline mõju r a h v u s l u s e l e. Protestantism on avaldanud suurt mõju majanduseetikale, soodustades kapitali kuhjumist. Luther vaatles riiki ja kirikut ühe puu eri okstena ning protestantism on üldse riigi ja kiriku lahutamised valutult vastu võtnud. Protestantlikel kirikutel puudub ühtlustatud ja tsentraliseeritud struktuur. EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK ( EELK) koosneb umbes 165 k o g u d u s e s t. Ajaloolise tava kohaselt nimetatakse maakoguduse ala kihelkonnaks
Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspektiive on vaja uurida ja assimileerida kristlikku maailmanägemusse. Martin Luther (1483-1546) Augustiinlaste preester. Kõik mida inimestel on vaja teada maailma kohta on kirjas Uues Testamendis. Inimestele ei tohiks anda võimalust põgeneda oma pattude eest läbi indulgentside. Soovis personaalsemat religiooni, kus iga inimene on vastutav jumala ees. Protestantismil 2 negatiivset aspekti: Religioonina askeetlik, karm, sünge. Indiviid peab jumalat aktsepteerima läbi usu. Püüd mõista teda läbi mõistuse või empiiriliste vaatluse olevat vale. Desiderius Erasmus (1466-1536) Sarnaselt Picole vastandus fanaatilisele usule. Mitte miski inimese poolt loodu ei saa olla täiuslik. Soovitas võtta eeskuju Jeesuse lihtsast elust kiriku grandioossuse asemel. Sõjad on põhjustatud fanatismist ning need pole midagi muud kui massimõrvad. Ei võtnud poolt
annaabi.ee 
