Inimese keha kui keemialabor Biokeemia essee Inimene on üsna sarnane sellele, mida kutsutakse keemialaboriks. Hingamine, vereringlus, seedimine, higistamine - kõik need toimuvad kehas mingisuguste reaktsioonide või ainete abil. Kui inimese keha on keemialabor, siis tema organid on erinevad katseklaasid või kolvid, kus toimuvad siis erinevad "katsed" ja reaktsioonid. Kõige rohkem teeb keha katseid hammastest neerudeni ehk toimub seedimine. Seedimine aitab inimesel toitaineid omandada ja keha nendega varustada ning see on üks protsess, mis kaasab mitmeid meie keha organeid. Seedimise keskpunktiks ja kõige tähtsamaks organiks on maks, kuna maksast lähevad need kõik ained jaotamisele ja töötlemisele. Seedimisel toimub ka nö kuumutamine ja happe sees söövitamine, mis toimub meie maos ja on vägagi sarnane laboris ainetega katsetamisele. Inimene saab ka vaimselt olla keemialabo...
Kokteiliõhtu fenomeni mõiste. Dihhootilise kuulamise katse- paremasse ja vasakusse kõrva samaaegselt esitatud read on erinevalt tajutud, peab toimuma mingi ümberlülitus, tähelepanu valik erinevatest kuulmiskanalitest esitatud teabe vahel. MÄLU Esemete ja nähtuste kohta käivate muljete ja teadmiste nind praktiliste oskuste ja vilumuste meeldejätmine, säilitamine ja reprodutseerimine: Protesessid ja representatsioonid, milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus, mälu on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele. · liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis- jne) · kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi- jne) · liigitamine säilitavate teabe-representatsioonide sisu järgi · sõltuvalt seotusest teadvusega (eksempl., implits.)
Lisaks annab testimine võimaluse välja valida eriti andekaid lapsi. Sel juhul ei mõjuta valikut õpetajate eelarvamused, vaid ainult testi tulemused. Ka tööl edutamine on objektiivsem, kui see ei sõltu üksnes tööandja arvamustest. Muidugi aitab test inimesel saada ettekujutust oma võimetest ja valida sobiv eriala. mälu põhiprotsessid Esemete ja nähtuste kohta käivate muljete ja teadmiste nind praktiliste oskuste ja vilumuste meeldejätmine, säilitamine ja reprodutseerimine: Protesessid ja representatsioonid, milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus, mälu on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele. · liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis- jne) · kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi- jne) · liigitamine säilitavate teabe-representatsioonide sisu järgi · sõltuvalt seotusest teadvusega (eksempl., implits.)
annaabi.ee 
