transporditakse raku membraanile ja paisatake raku pinnale, seda nimetatakse antigeeni esitlemiseks e. antigen presentation. MHC I-ga on seotud endogeensed peptiidid, mis protsessitekse raku tsütoplasmas. Endogeensed antigeenid produtseeritakse viiruste poolt, replitseeruvad peremees rakus, protsessitakse proteolüütilises süsteemis ja esitletakse MHC I klass molekulide poolt. Intratsellulaarsed valgud lõigatakse lühikesteks peptiidideks proteosoomi poolt. Protesoomi kaks subühikut genereerivad peptiide, mis seonduksid eriti hästi MHC I molekulidega. Lõikamine toimub protesoomi kanalis. Peptiid, mis genereeritakse tsütosoolis, transpordirakse ERi, mis võimaldaks interaktsiooni MHC molekulidega. TAP võimaldab seda transporti. Klass I MHC molekulid vajavad peptiidi, et saavutada stabiilsus. Esiteks alfa ahel ja beeta2 mikroglobuliin assotseeruvad ER membraani proteiini kalneksiiniga (chaperon)
raku valgud, viiruse või bakteri valgud, mida toodetakse infitseeritud raku sees)- endogeenne rada. Endogeenset päritolu antigeen on pärit näiteks viiruselt, mis sisse tungis ja replitseerub rakus jne. Endogeensed antigeenid produtseeritakse viiruste poolt, replitseeruvad peremees rakus, protsessitakse proteolüütilises süsteemis ja esitletakse MHC I klass molekulide poolt. Intratsellulaarsed valgud lõigatakse lühikesteks peptiidideks multifunktisonaalse proteaasi kompleksi proteosoomi poolt. Proteiinid, mis lähevad degratsiooni on seondunud kovalentselt väikese proteiiniga ubikvitiiniga, mis seondub lüsiini aminorühmaga. Protesoomi kaks subühikut genereerivad peptiidid, mis seonduksid eriti hästi MHC I molekulidega. Lõikamine toimub protesoomi kanalis. Peptiid, mis genereeritakse tsütosoolis, transpordirakse Eri, mis võimaldaks interaktsiooni MHC molekulidega. TAP (transporters associated with antigen processing) võimaldab seda transporti
samuti valkudest, Olemas ka ubikvitiin – nagu märgid, neid on palju, tavaliselt pannakse valgule otsa, et tähistada mingit funktsiooni, tüüpiline märk, et kui ubikvitiin küljes, siis läheb lagundamisele. Ubikvitiin pannakse algul E1 külge, see seostub E2 ja E3 kompleksiga, kõigepealt kantakse E1-lt E2-le. E3 on valk, mis on spetsiifilisuse faktor. E2-ga seotud ubkivitiin pannakse kandjavalgule. Pannakse veel ubikvitiine otsa. Polüubikvitineeritud kompleks, mis läheb proteosoomi. E1 on lihtalt kandja, vahendaja. Nii valkude lagundamine kui modifitseerimine on lõpule viidav. Ei jää rakku poolenisti lagunenud valke. Valkude eluiga on määratud N-terminaaliga. On küll alguses Met, kuid pärast sünteesi protsessitakse, N-terminus lõigatakse peaaegu alati maha. AH võib olla destabiliseeriv või stabiliseeriv. Tuntakse N-terminaalse reegli järgi. Paljud chaperonid on kuumaehmatuse valgud – sünteesitakse siis, kui on kõrge temperatuur. Hsp 70 suunatud voltumine