vaid ainult relvajõu abil”. Kaks faasi: Sisepoliitiline konsolideerumine (vähene välispoliitiline aktiivsus). Aktiivne välispoliitika: 1936- armee demilitariseeritud tsoon. Hispaania kodusõda. 1938- Austria annekteerimine. Müncheni leping (1938 Melville Chamberlain “Ma usun, et see on meie ajastu rahu” Hitleri lubadused- viimane territoriaalne nõudmine Euroopas, Lääneriigid jätavad Tšehhoslovakkia Hitlerile). 1939 Tšehhoslovakkia (Boheemia ja Moraavia- Saksamaa protektoraadid). Poola ja Teise maailmasõja algus. 1936 Teljeriigid Saksamaa ja Itaalia. 1940 Kolmepoolne: Saksamaa, Itaala ja Jaapan. Lisaks sündmusi maailmas: 1931 Jaapan- Madžuuriasse. 1935 Itaalia Etioopiasse. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Jalta konverents/ Krimmi konverents: 1945 kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. 1953 Berliini sündmused- rahvas oli vastu pealesurutud režiimile. ÜRO loomine: omavahel hakkasid suhtlema Churchill, Roosevelt ja Stalin. Rooseveltile Churchill
09.1939 teoks nelja Euroopa suurriigi-Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Pransusmaa- valitsusjuhtide kohtumine Münchenis. Tsehhi esindajaid ei kutsutud kriisi rahumeelseks lahendamiseks. Otsustati, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale. See oli lepituspoliitika tipp. vastupidiselt SB lootustele ei rahuldunud Hitler üksnes Sudeedimaaga vaid okupeeris aasta hiljem (15.03.1939) kogu Tsehhimaa, millest moodustati Böömi- ja Määrimaa protektoraadid Saksamaa kaitse all. Sellega lakkas olemast Tsehhi vabariik. Ees seisis Poola koridori likvideerimine, millise ultimaatumi esitas Hitler Poolale pärast Praha annekteerimist. See oli viimane samm, mida Hitler tegi Versaille ´i rahulepingu ratifitseerimise sildi all. Järgnev aga oli agressioon, mis viis II maailmasõja puhkemiseni, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa seisukoht oli, et Poolat ei tohi tabada Tsehhoslovakkia saatus. 15.06.1940 okupeerisid sakslased Pariisi
Palju riike maailmas on? Sõltub definitsioonist. 2011. aasta alguse seisuga 194 riiki vastasid peaaegu kõigile riigi tunnustele. Viimati iseseisvus Lõuna-Sudaan (juuli 2011). Kindlasti ei kuulu riikide hulka riigi territooriumi lahutamatud osad nagu nt Inglismaa ja Šotimaa; mõnele teisele riigile kuuluvad alad nagu nt Puerto Rico ja Bermuda; samuti mitte iseseisvust taotlevad maad, mida kontrollib võõrriik sõjaväe abil nt Tšetšeenia, Tiibet, ega ka protektoraadid (sõltub tugevamast riigist ning kuulub selle kaitse alla) nt Transnistria. Tunnustamata ja osalise tunnustusega riigid: Abhaasia, Edela-Somaalia, Jubaland, Lõuna-Osseetia, Kosovo, Mägi-Karabahh, Palestiina, Puntland, Põhja-Küpros, Somaalimaa, Hiina Vabariik (mitteametlikult Taiwan). Okupeeritud riigid: Tiibet, Lääne-Sahara, Itškeeria Tšetšeeni Vabariik. Poliitilised süsteemid. Demokraatia
registrisse kantud õhu- ja kosmoselaevad, avamere põhja pandud kaablid ja torujuhtmed ning avameres riigile kuuluvad rajatised (tuletornid, platvormid loodusrikkuste ekspluateerimiseks). Kõigil neil juhtudel on riigi jurisdiktsioon siiski oluliselt piiratud. Samuti ei kuulu erinevalt tavaarvamusest riigi territooriumi hulka tema diplomaatilised ja konsulaaresindused teistes riikides. Riigi territooriumi koosseisu ei kuulu tema ülemvõimule alluvad protektoraadid ja hooldusalused territooriumid. 16 Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Lokaalse iseloomuga normatiivaktid kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades. Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
annaabi.ee 
