Kultuurina on see mitteliikuv ja mittehemolüütiline. Kolooniad on kareda ja ebaühtlase pinnaga. Bakteril on polüpeptiidne kapsel ainsa antigeeni tüübiga, millel on antifagotsütaarsed omadused. Bacillus anthracis’e endospoorid on ekstreemselt tugevad ja võivad säilida keskkonnas kümneid aastaid. Bakter toodab ka tõhusat eksotoksiini kompleksi, mis sisaldab kahte ensüümi - ödeemi faktorit (edema factor – EF) ja letaalset faktorit (lethal factor – LF). Kui kumbki neist seondub protektiivse antigeeniga (PA), käitub PA kui translokaas, moodustades peremeesraku pinnale poorilaadse koha ning kompleks saab siseneda rakku. (Ray et al., 2014). Antraks on eelkõige herbivooride, näiteks hobuste, lammaste ja veiste haigus. Nakatumine toimub karjamaalt Bacillus anthracis’e spooride kaudu. Inimesed nakatuvad kontaktil haige loomaga või loomse toodangu kaudu, kui spoorid läbivad nahakahjustuse, süüakse toiduga või hingatakse sisse.
replikatsiooni; § raku pinnale sex-pilide või adhesiinide sünteesi; § F plasmiidi mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom Bakteriofaag Bakteriofaag (bakteri viirus, faag) on infektsioosne agens, mis replitseerub kui obligatoorne bakteriraku sisene parasiit. Ekstratsellulaarselt paiknevad faagi partiklid on metaboolselt inaktiivsed, koosnedes põhimõtteliselt valkudest ja DNA-st või RNA-st (mõlemaid korraga mitte!). Valgud moodustavad protektiivse kesta nukleiinhapetele (kapsiid). Genoomi suurus varieerub 2-200 kbp, dsDNA või ss DNA/RNA. Kannab faagi replikatsiooniks vajalikku infot, samuti kapsiidi valkude sünteesiks ja faagi montaaziks vajalike valkude kohta käivat infot. Faagide omadused § Virulentne faag - replikatsioon bakterirakus põhjustab viimase hävimise (lüüsi). § Tempereeritud ehk mõõdukas faag - bakterirakkude nakatumisel võib olla kaks tulemi - lüüs või lüsogeenia. Lüsogeenia on
nukleokapsiidisegmendist, igaühes neist RNA seostunud nukleoproteiini (NP) ja transkriptaasiga. Influenza C genoomis on ainult 7 segmenti. Kõiki viirusvalke kodeeritakse erinevalt segmentidelt, v.a. mittestruktuurvalgud ja M1-M2, mida kodeeritakse kahelt (NS ühelt, M-id teiselt). Hemaglutiniin moodustab ogalise trimeeri, iga ühikut aktiveerib proteaas. HA funktsioonid on viiruse kinnitumine (siaalhappega), sulandumise soodustamine, hemaglutineerib punaliblesid, kutsub esile protektiivse, neutraliseeriva antikeha-vastuse. Neuraminidaas on tetrameerne, ensümaatilise aktiivsusega. Lõigustab glükoproteiinide siaalhapet, ka rakuretseptoril. Virioni proteiinide siaalhappe lõigustamine takistab klompide moodustumist, võimaldab viiruse vabanemist peremehest (selle vastu zanamivir ja oseltamivir nii A-l kui B-l). Influenza A NA muutub, suurimad muutused saavad nimed: N1, N2 jne. M1, M2, NP on tüübispetsiifilised, kasutatakse A eristamiseks B-st, C-st
annaabi.ee 
