Lipiidide imendumine: 1. Veeslahustuvad komponendid glütserool, fosforhape, lämmastikalused, vabad rasvhapped alla 10 C-aatomiga - saavad imenduda vabalt. 2. Veeslahustumatud komponendid monoglütseriidid, kolesterool, vabad rasvhapped üle 10 C-aatomiga - vajavad imendumiseks sapphappeid. 4. Aminohapete, peptiidide ja valkude biokeemia. Aminohapped sisaldavad amino- (NH2) ja karboksüülrühma (-COOH), reageerivad nii hapete kui alustega. Jagunevad: Proteinogeenseteks - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest on ehitatud valgud. Nt: alaniin, glütsiin. Aproteinogeenseteks Lisaks jagunevad veel: Asendatavateks - sisaldumine toidus pole oluline, sest neid võib organism ise sünteesida. Asendamatuteks - inimorganism peab saama toiduga, aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Nt lüsiin, leutsiin.
· 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 mitte ,,geneetilist", (selenotsüsteiin ja pürrolüsiin)) nimetatakse proteinogeenseteks ,,valke valmistavateks" · Looduses ca 140 teadaolevat AH'd, ning tuhandeid kombineeritud AH'sid Ainevahetuse vaheühendid Bioloogilise toimega ühendid (neurotransmitterid, mürgid jmt) Ravimid · Harvades valkudes esineb ka muid AH'sid S.t. tegelikult on kasutusel +20 AH'd Näiteks proliini tuletis 4-hydroxyproline (leidub taime ehituses); 5- hydroxylysine (sidekoes); methyllysine (müosiini koosseisus); gamma-
omastamise kohta (kuna valgu tarbimist otse mõõta ei saa). Peale trenni hakkab kehas toimuma valgusüntees. Kui siis on uuria määr madal ning lämmastikubilans negatiivne, toimuvad kehas valgu hulga taastumise ja ülesehitamise protsessid. Kui uuria määr on kõrge, toimuvad alles lagundamisprotsessid. Lämmastikubilansi mõõtmiseks mõõdetakse uuria tase hommikuti peale ärkamist. Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20 +2) nimetatakse proteinogeenseteks aka „valke valmistavateks“. Neist 9 on asendamatut (organism ei suuda ise sünteesida) ja 11 asendatavat. Valguallika kvaliteet: 1) kõrge kvaliteet – sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid: piim, munad, liha 2) keskmine – puudu kuni kaks AH’d: pähklid, riis, soja, kartul, kaer 3) madal kvaliteet – puudu rohkem kui 2 AH’d: nisujahu, oad Keskmiselt 0,8g/kg kohta/ päevas tarbida valku on ok. 1,5g/kg/päevas, kui tahta lihasmassi kasvatada. Üle 2g pole kasu
2. Aminohapped kui valkude ehitusplokid, nende molekuli üldine ehitus: Aminohapped – ehk aminokarboksüülhapped on orgaanilised happed, mille molekul sisaldab vähemalt üht amino- ja karboksüülrühma. Aminohapete üheks olulisemaks rolliks elusorganismides on olla valkude “ehitusplokkideks“, materjaliks, millest on üles ehitatud valgumolekulid. Tõsi küll, erinevate valkude koostises esineb vaid 20 aminohapet teadaolevast ligikaudu 300-st. Neid kahtkümmet nimetatakse proteinogeenseteks, ülejäänuid aga aproteinogeenseteks aminohapeteks. Aminohapete molekuli keemilise struktuuri peamisteks komponentideks on α-süsiniku aatom ning sellega seotud vesiniku aatom, karboksüülrühm, aminorühm ja radikaal. Eesliide α viitab süsiniku aatomile, mis molekuli süsinikuskeletis järgneb karboksüülrühma süsinikule. Kõik 20 proteinogeenset aminohapet on ütlasi α-aminohapped, st aminorühm on nende molekulis seotud just α-süsiniku juurde.
annaabi.ee 
