Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida harilikult nimetatakse valgud ,,proteetiliseks rühmaks". Proteiinid ehk lihtvalgud Proteiinid moodustavad peamisi koe- ja varuvalkaineid. Albumiinid on valgud, mis kergesti lahustuvad vees, lahjendatud hapetes, leelistes ja
või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1) rohelised taimed muudavad süsiniku sünteesil sahhariidideks ja edasi proteiidideks, mis on toiduks loomadele ning energiaallikaks mikroobidele; (2) kõik organismid eritavad hingamisel süsihappegaasi; (3) surnud organismist vabaneb lagundajate ja mullahingamise toimel süsihappegaas uuesti ringesse; (4) süsinik vabaneb huumuse tulemusena; (5) süsihappegaasi tuleb inimtegevuse tulemusena näiteks turba, põlevkivi, maagaasi ja nafta põletamisel; (6) vabaneb ka vulkaanipursete tagajärjel; (6) vees settib süsihappegaas karbonaatidena; (8) kivimite murenemisel,
3) vedeliku kao vee ja elektrolüütide arvelt 4) vedeliku kao seedeensüümide arvelt 38. Kas väide on tõene või väär? *Inimorganismis olev vedelik jaguneb võrdselt erinevate ruumide vahel on vale (Rakusiseses vedelikus on 66% kogu keha veest ; Rakuvälises vedelikus on 33%) *Vee saamine ja eritumine organismist peaksid olema tasakaalus on õige *Atsidoos on vere pH tõus on vale (Alkaloos on vere pH tõus, Atsidoos on vere pH langus) *Lihtvalke võime liigitada ka proteiidideks on vale (Lihtvalgud – proteiinid, Liitvalgud – proteiidid) *Anaeroobse glükolüüsi tagajärjel võivad tekkida lihastes valu ja krambid on õige *Toitumise järgselt tõuseb veresuhkru tase on õige *Magusaim süsivesik on glükoos, on vale (Magusaim süsivesik – fruktoos) *Süsivesikute imendumine algab suus on vale (Lõhustumine algab suus, imendumine toimub peensooles) *Biomolekulide imendumise põhikohaks on peensool õige
orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoonegaas. Süsinikuringe tähtsamad etapid: · Rohelised taimed muudavad CO2 fotosünteesil sahhariidideks ja edasisel biosünteesil proteiidideks, lipiidideks jmmis on toit loomadele ja energiaallikaks mikrobidele. · Kõik organimsid eritavad hingamisel CO2 · Surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel · CO2te vabaneb huumuse lagunemisel · CO2e lisandumine inimtegevuse tagajärjel · CO2te vabaneb vulkaanipursetel jm. · Vees settib CO2 karbonaatidena
Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 34 aasta jooksul. Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevuse poolt (kasvuhoonegaas). Süsinikuringe tähtsamad etapid: 1) rohelised taimed (+mõningad mikroobid) muudavad CO2 foto- (ja kemo-) sünteesil sahhariidideks ja edasisel biosünteesil proteiidideks, lipiidideks jm., mis on toit loomadele ja energiaallikaks mikroobidele; 2) kõik organismid eritavad hingamisel CO2; 3) surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel; 4) CO2-te vabaneb huumuse lagunemisel; 5) CO2-e lisandumine inimtegevuse tagajärjel turba, kivisöe, põlevkivi, maagaasi, nafta põletamine; 6) CO2-te vabaneb vulkaanipursetel jm. seesuguse loodusliku tegevuse tagajärjel (metsatulekahjud äikesest jne.);
annaabi.ee 
