Kui antikeha seondub kasvaj takule, bakterirakule, siis tema konformatsioon muutub aj seda tunneb ära C1qr2s2. Üks IgM või vähemalt 2 IgG klassi antikeha. Kui C1q on seostunud, muutub ka tema konformatsioon ja see toob kaasa varjatud seriin - proteaasse aktiivuse avaldumise. Veres on olemas komplemendi faktor C4 ja C2, mis on selle proteaasi substraadid. Mida tähendab ülemine on valgu nime peal – varajtud proteaasne aktiivsus, tegu on zümogeeniga. Need lõigatud tükid moodustavad kompleksi C4b2a. C4a on signaalmolekul. C4b2a substraadiks n C3 faktor. Kui C3 lõigatakse, siis üks osa sellest seostub olemasoleva C4b2a-ga ja tekib suurem val C4b2a3b, millel on oma substraat ja proteaasne aktiivsus, selle substraat on C5. Osa sellest 3b-st ei seostu C4b2a-ga, vaid võib seostud amitmesgusutele pindadele,
kongenitaalsed defektid. Replikatsioon. Viirus siseneb retseptor-vahendatud endotsütoosil, ümbris sulandub endosoomi membraaniga selle sisu hapestumisel, kapsiid ja genoom tsütoplasmasse. Genoom seostub ribosoomiga mRNAna, translatsioon toimub varases ja hilises faasis. Esimesed 2/3 genoomist transleeritakse polüproteiiniks, millest proteaaside toimel saadakse 4 varast mittestruktuurset valku NSPs1…4, igal neist on proteaasne ja RNA-sõltuva RNA polümeraasi aktiivsus. Genoomi replitseerimiseks tekitatakse täispikkuses –RNA. Viimasest genoomikolmandikust sünteesitakse mRNA (üle –RNA, nagu ma aru saan), millest kapsiidi- ja ümbrisevalgud. Viiruse replikatsioonitsükli lõpus võib rakus olevast mRNA-st isegi 90% olla viiruslik. Struktuurvalgud toodetakse hilise polüproteiini (see tagumine ots) proteaassel lõhustamisel. Esmalt toodetakse signaaljärjestus, mis seostub polüpeptiidiga ERil, seejärel
Samas on Lon-i substraadiks ka spetsiifilised valgud, näiteks SulA, mida vajatakse rakus ainult ajutiselt. SulA indutseeritakse SOS vastusena. See valk inhibeerib septumi moodustumise raku jagunemisel. Kui SulA-d rakus ei degradeerita, moodustuvad pikad rakkude filamendid ning rakud surevad. Clp proteaas ClpP-ClpA proteaas molekulmassiga 750 kDa on dodekameerne 21,5 kDa suuruste ClpP subühikute osas ja heksameerne ClpA subühikute osas. ClpA-l on ATPaasne aktiivsus, ClpP-l proteaasne aktiivsus. ClpA puudumisel võib ClpP degradeerida väikesi peptiide ning denatureerida suuri valke. Suuremate valkude degradatsioonil on oluline, et ClpP subühikud oleksid assotsieerunud ClpA-ga. ClpP ja ClpA hulk tõuseb rakkudes eksponentsiaalse kasvufaasi lõpus. LexA repressori autoproteolüütiline inaktivatsioon DNA kahjustuste tulemusena (näiteks UV kiirguse toimel) vallandub rakkudes SOS vastus. Aktiveeruvad geenid, mis olid inaktiveeritud LexA repressori kaudu
annaabi.ee 
