meioosi ja millised on läbinud) - Spermi areng: ürgsugurakk 44+XY -> spermatogoon 44+XY -> primaarne spermatotsüüt (meioos I) 44+XY -> sekundaarne spermatotsüüt 22+X/Y (meioos II) -> spermatiidid -> spermid Spermiogenees (millised muutused toimuvad) - protsess, kus spermatiidist moodustatakse sperm. Lisatakse vibur ja rakk saab lõpliku kuju. Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse. Histoonid asendatakse protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. Sperminatsioon - sperm vabaneb Sertoli rakkudest ja satub väänilise seemetorukese valendikku. Spermiatsioonil jääb spermi keskosaga seotuks veel väike tsütoplasmatilgake, mille sperm kaotab lõplikult alles munandimanusejuha läbides. Viimases kaetakse sperm veel mitmete ühendit, mis on vajalikud efektiivseks viljastumiseks. Munandimanuses (epidiidium) toimuv järelküpsemine -
aminohapetega. Osalevad kromosoomide DNA kokkupakkimisel ja geenide aktiivsuse regulatsioonil. - Histoone on 5 tüüpi mis jagunevad 2 rühma: 1) nukleosoomsed histoonid (H2A, H2B, H3, H4 - osalevad nukleosoomi moodustamises); 2) histoon H1 - seondub linker-DNA-ga. Need valgud on erinevatel liikidel väga sarnased ja esinevad peaaegu igas rakutüübis, välja arvatud spermatosoidid- seal on asendatud protamiinidega Oktameer - histoonidest moodustunud nukleosoomi südamik, mis koosneb kahest H2A-H2B dimeerist ja H3-H4 tetrameerist. Nad on DNA- ga spetsiifiliselt seotud, moodustades nukleosoome Nukleosoomid - oktameer + 146 DNA nukleotiidipaari. Eukarüootse kromatiini sfäärilised üksused, mis koosnevad põhipartiklist ja selle ümber keerdunud 146-st DNA nukleotiidipaarist. Koosneb 8 histooni valgust, mille ümber on keritud 146 aluspaari pikkune lõik DNA
on positiivse laenguga. 2. Mittehistoonsed kromosoomivalgud tugevalt happelised (neutraalse pH juures negatiivselt laetud). Histoonidel on põhiline kromosoomi struktuuri kujundav roll. Kõrgemate eukarüootide kromatiin sisaldab ekvivalentses hulgas histoone ja DNA-d. Taimedel ja loomadel on 5 klassi histoone H1, H2a, H2b, H3 ja H4. Need valgud on olemas peaaegu kõigis rakutüüpides v. a. spermarakkudes, kus nad on asendatud protamiinidega, mis on samuti aluselised valgud. Histoonid on DNA-ga spetsiifiliselt komplekseerunud, moodustades kromatiinist struktuurseid alaüksusi, mida nimetatakse nukleosoomideks. Üks nukleosoom on läbimõõduga 11 nm ning 6 nm kõrgune struktuur. Histoonid on fülogeneetiliselt väga tugevalt konserveerunud. Eukarüootse kromosoomi pakkimine. Metafaasi kromosoomi kondensatsiooniaste on võrreldes DNA molekuli kontuurpikkusega 10000 kordne. Võrreldes
munaga kohtumiseks. Spermi peasoas: Golgi aparaadist akrosoom e tippkehake, katab tuuma. Akrosoomi vesiikul täidetud ensüümidega, mis on vajalikud munarakuni jõudmiseks. Tekib mitokondriaalne ümbris. Distaalsest tsentrioolist kasvab välja aksoneem, hakkab moodustuma vibur; Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse moodustub mitokondriaalne ümbris. Kui spermiogenees on lõppenud, asendatakse haploidse tuuma histoonid protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. 14. Spermatogeenne tsükkel Spermatogenees ei toimu pidevalt ega sünkroonselt kogu seemnetorukeste ulatuses, vaid lainetena sperme vabaneb pidevalt. Tsükli moodustavad muutused seemnetorukeste kindlas paigas, koosneb (liigispetsiifiliselt erineval arvul) staadiumitest, inimesel VI (pullil, hiirel 12) Inimesel kulub IV spermatogeenset tsüklit spermatogoonist spermini – see 16 päeva iga tsükkel. 15. Spermiatsioon, spermid
ja lüsiini, mis on positiivse laenguga. 2. Mittehistoonsed kromosoomivalgud tugevalt happelised (neutraalse pH juures negatiivselt laetud). Histoonidel on põhiline kromosoomi struktuuri kujundav roll. Kõrgemate eukarüootide kromatiin sisaldab ekvivalentses hulgas histoone ja DNA-d. Taimedel ja loomadel on 5 klassi histoone H1, H2a, H2b, H3 ja H4. Need valgud on olemas peaaegu kõigis rakutüüpides v. a. spermarakkudes, kus nad on asendatud protamiinidega, mis on samuti aluselised valgud. Eritüüpi histoone on kromatiinis kindel hulk, mis on väljendatav molaarse suhtena 1 H1: 2 Ha: 2 H2b: 2 H3: 2H4. Histoonid on DNA-ga spetsiifiliselt komplekseerunud, moodustades kromatiinist struktuurseid alaüksusi, mida nimetatakse nukleosoomideks. Üks nukleosoom on läbimõõduga 11 nm ning 6 nm kõrgune struktuur. Histoonid on fülogeneetiliselt väga tugevalt konserveerunud. Kromosoom koosneb ühest pikast DNA molekulist
arginiini ja lüsiini, mis on positiivse laenguga. 2. Mittehistoonsed kromosoomivalgud tugevalt happelised (neutraalse pH juures negatiivselt laetud). Histoonidel on põhiline kromosoomi struktuuri kujundav roll. Kõrgemate eukarüootide kromatiin sisaldab ekvivalentses hulgas histoone ja DNA-d. Taimedel ja loomadel on 5 klassi histoone H1, H2a, H2b, H3 ja H4. Need valgud on olemas peaaegu kõigis rakutüüpides v. a. spermarakkudes, kus nad on asendatud protamiinidega, mis on samuti aluselised valgud. Eritüüpi histoone on kromatiinis kindel hulk, mis on väljendatav molaarse suhtena 1 H1: 2 Ha: 2 H2b: 2 H3: 2H4. Histoonid on DNA-ga spetsiifiliselt komplekseerunud, moodustades kromatiinist struktuurseid alaüksusi, mida nimetatakse nukleosoomideks. Üks nukleosoom on läbimõõduga 11 nm ning 6 nm kõrgune struktuur. Histoonid on fülogeneetiliselt väga tugevalt konserveerunud. Kromosoom koosneb ühest pikast DNA molekulist
annaabi.ee 
