väljendile chremata, mis oli laialt kasutatav kreeka igapäevaelu sõna. See tähistas mitte üksnes asju selles mõttes nagu on asjad lauad ja tahvlid, vaid kõige laiemalt “seda, millega on tegemist” – ka asjaolusid, situatsioone. Kolmas mitmetitõlgitsetav moment on siin see, et sõna “inimene” võib saada mõistetud kui indiviid, aga ka kui grupp, ühiskond või inimsugu. Ajaliselt lähim kirjalik tunnistus selle teesi kohta pärineb Platonilt, kes oli Protagorasest üks põlvkond noorem. Platon käsitleb Protagorase antud väidet kõige ulatuslikumalt oma hilises teoses “Theaitetos” (152a – 179b), kuid seda küsimuseasetuse kontekstis, mis erineb antud loengus eelistatavast. “Theaitetos” on Platoni teos, kus Sokrates oma vestluskaaslastega arutab küsimust – mis on teadmine? Üks vestluskaaslastest pakub teadmisele järgmise definitsiooni: teadmine on taju (aisthesis). Sokrates ütleb sellise definitsiooni peale, et sarnase käsitluse on
tuleb loobuda traditsioonilisest käsitlusviisist ning tuleb kasutada mittevälistavat disjunktsiooni. Sel puhul tekib mittevälistav konstruktiivne dilemma, mida käsitletakse allpool. Traditsioonilises loogikas ei kasutatud mittevälistavat disjunktsiooni ning seetõttu võivad paljud traditsiooniliselt dilemmadena esitatud süllogismid olla sisuliselt mittevälistavad. Välistava lihtsa jaatava moodusega dilemma üks kuulsamaid näiteid on lugu Protagorasest ja tema õpilasest Euathlosest. Enesekindel Protagoras sõlmis iga õpilasega lepingu, et see tasub oma küllaltki suure õppemaksu pärast seda, kui ta võidab oma esimese kohtuprotsessi. Euathlos kaebab õpetaja kohtusse. Protagoras nimetab õpilast rumalaks ja püstitab lihtsa konstruktiivse dilemma: „Kui sa võidad protsessi, siis pead sa maksma (meie lepingu põhjal), ja kui sa kaotad protsessi, siis pead sa maksma (kohtuotsuse põhjal). Sa kas
tuleb loobuda traditsioonilisest käsitlusviisist ning tuleb kasutada mittevälistavat disjunktsiooni. Sel puhul tekib mittevälistav konstruktiivne dilemma, mida käsitletakse allpool. Traditsioonilises loogikas ei kasutatud mittevälistavat disjunktsiooni ning seetõttu võivad paljud traditsiooniliselt dilemmadena esitatud süllogismid olla sisuliselt mittevälistavad. Välistava lihtsa jaatava moodusega dilemma üks kuulsamaid näiteid on lugu Protagorasest ja tema õpilasest Euathlosest. Enesekindel Protagoras sõlmis iga õpilasega lepingu, et see tasub oma küllaltki suure õppemaksu pärast seda, kui ta võidab oma esimese kohtuprotsessi. Euathlos kaebab õpetaja kohtusse. Protagoras nimetab õpilast rumalaks ja püstitab lihtsa konstruktiivse dilemma: ,,Kui sa võidad protsessi, siis pead sa maksma (meie lepingu põhjal), ja kui sa kaotad protsessi, siis pead sa maksma (kohtuotsuse põhjal). Sa kas
annaabi.ee 
