kujundama dekoratiivseks taustaks mängu jaoks. Skeene kujutas nüüd hoone, kõige sagedamini lossi või templi fassaadi, mille seinte ees arenes tegevus (kreeka draamas ei toimu tegevus iial majas). Tema ette ehitati sammastik (proskeenion); sammaste vahele pandi maalitud laudu, mis olid nagu leppedekoratsioonideks: nendel kujutati midagi, mis meenutas näidendi miljööd. Pärastpoole muutusid skeene ja proskeenionid kiviehitisteks, küljepealsete juurdeehitistega paraskeenionidega. Kuid draama õitseajal võttis koor otseselt osa tegevusest ja näitlejatel tuli näidendi käigus sageli suhelda kooriga. Seetõttu võib arvata, et V sajandil mängisid näitlejad orkestral proskeenioni ees, kooriga ühisel tasapinnal või õige vähe kõrgemal. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Maski abil värvusega, lauba ja kulmude ilmega,
kunstiliselt kujundama dekoratiivseks taustaks mängu jaoks. Skeene kujutas nüüd hoone, kõige sagedamini lossi või templi fassaadi, mille seinte ees arenes tegevus (kreeka draamas ei toimu tegevus iial majas). Tema ette ehitati sammastik (proskeenion); sammaste vahele pandi maalitud laudu, mis olid nagu leppedekoratsioonideks: nendel kujutati midagi, mis meenutas näidendi miljööd. Pärastpoole muutusid skeene ja proskeenionid kiviehitisteks, küljepealsete juurdeehitistega – paraskeenionidega. Kuid draama õitseajal võttis koor otseselt osa tegevusest ja näitlejatel tuli näidendi käigus sageli suhelda kooriga. Seetõttu võib arvata, et V sajandil mängisid näitlejad orkestral proskeenioni ees, kooriga ühisel tasapinnal või õige vähe kõrgemal. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Maski abil – värvusega, lauba ja kulmude
kunstiliselt kujundama dekoratiivseks taustaks mängu jaoks. Skeene kujutas nüüd hoone, kõige sagedamini lossi või templi fassaadi, mille seinte ees arenes tegevus (kreeka draamas ei toimu tegevus iial majas). Tema ette ehitati sammastik (proskeenion); sammaste vahele pandi maalitud laudu, mis olid nagu leppedekoratsioonideks: nendel kujutati midagi, mis meenutas näidendi miljööd. Pärastpoole muutusid skeene ja proskeenionid kiviehitisteks, küljepealsete juurdeehitistega paraskeenionidega. Puudub lõplik selgus selle kohta, kus esinesid näitlejad. On teada, et hilisantiikajal, mil kooril polnud enam seost tegevusega, oli näitlejate esinemiskohaks eriline lava skeene ees, mis asetses märksa kõrgemal orkestrast. Kuid draama õitseajal võttis koor otseselt osa tegevusest ja näitlejatel tuli näidendi käigus sageli suhelda kooriga. Seetõttu võib arvata, et V sajandil mängisid näitlejad orkestral