Friedebert Tuglas Kati Räim 10b Friedebert Mihkelson ● Eluaastad 1886-1971 ● Pärit Ahjalt ● Õppis Prangli kihelkonnakoolis ja Uderna ministeeriumikoolis ● 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis ● Prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija ● Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks ● Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" ja "Tarapita„ ● Kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja žüriidesse ● Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis - pateetilise sümboolikaga ● Esimene novell "Hingemaa" (1906) ● Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle ● Hiljem on novellid kompositsioonikindlaid...
Eno Raud 8. Eno Raua'st Sündis 1928. aastal Tartus Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Eno Raua looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise
Eno Raud Merili Jõgi MJ211 Eno Raua elulugu · Eno Raud (15 veebruar1928 Tartu9 juuli 1996 Haapsalu) oli eesti lastekirjanik. · Eno Raud sündis 1928. aastal Tartus, Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. · Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. · Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud , Piret Raud ja Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. aastal. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses
aastal. Sõja-aastad olid poetessi jaoks rasked. Ülikoolihariduse omandamine filosoofiateaduskonnas jäi pooleli, abielu Anton Vaarandiga katkes. Esimesel sõjajärgsel aastal tabas luuletajat tuberkuloos, mis sundis teda toimetajaametist loobuma. Ent pole halba ilma heata arvatavasti poleks haiguseta sündinud ka Saaremaa valsi sõnu, mis on kirjutatud haiglas. 1952. aastal, mil Vaarandi oli juba lõplikult aktsepteeritud kirjanik, abiellus ta luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku Juhan Smuuliga. Arvatavasti oli koos-elu õnnelik, sest kestis aastakümneid. Ta suri 28 aprill 2007. Aastal. Oma elu jooksul on Vaarandi saanud palju preemiad, mille seas peaks olema ka Eesti Vabariigi III klassi Valgetähe orden, Soome Vabariigi Valge Roosi rüütelkonna rüütlirist, Juhan Liivi nimeline luuleauhind (1965), Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (1994) ning Riiklik Elutöö preemia 2005. aastal
Andrea, nagu Laforet isegi, läheb pärast sõda Barcelonasse õppima. Andrea asub elama sugulaste majja Aribau tänaval, millel näib lasuvat seletamatu needus ning ainus heli, mis seda läbib, on närviline vaen. See kulmineerub onu Ramóni enesetapus, misjärel Andrea põgeneb, kaasas täitumata lootused. Aribau tänava perekond esindab moraalselt rikutud riiki, kus kodusõja vägivaldsus pöördus nende endi vastu. Koos praeguse nimekaima hispaania prosaisti Camilo José Cela teosega ,,Pascual Duarte perekond" (,,La familia de Pascual Duarte", 1942/46) on ,,Nada" Hispaania kirjanduse uuendajaks. Cela ja Laforeti romaanid põhjustavad oma vaenu, vihkamise, traagika ja teravalt tajutavate vastuolude maailmaga sensatsiooni, murrangulise elavnemise hispaania tolleaegses kirjanduselus ning need loovad uue suuna kirjanduses, mis pälvib üldnime ,,tremendism" (hisp sõnast tremendo - hirmus, kole, kohutav)
Küllap tunneb eesti lugeja R. Tagore'i kõige paremini tema luulekogu "Gitandzali" põhjal. Referaat käsitleb Rabindranath Tagorese elulugu ja loomingut. 1 ELULUGU Rabindranath Tagore elas aastatel 1861 - 1941. Rabindranath oli India kirjanik, helilooja, filosoof ning kultuuri- ja rahvustegelane (Rabindranath Tagore 2013). Ta pälvis 1913. aastal Nobeli kirjandusauhinna (Entsüklopeedia 2007) R. Tagore oli loovisiksus, keda tunti kui poeeti, prosaisti, dramaturgi, filosoofi, ajakirjaniku, heliloojat, maalikunstniku. Tagore on India ja Bangladeshi hümnide autor. Ta sündis 7. mail 1861. aastal India linnas Kolkatas. Tema isa Maharishi Debendranath Thakur oli religioosse monoteistliku ühingu Brahma Samadz üks juhte. Maharishi Debendranath kasvatas oma lapsi rangelt, lapsed austasid ning armastasid teda. Nad said kodus hea hariduse, neid õpetati bengali keeles ja kasvatati iseseisvateks ning tööarmastajateks.