49 liiget KURATOORIUM REKTOR REKTORAAT VALITSUS rektor, prorektorid, kantsler, rektor, prorektorid, finantsjuht ja akadeemiline dekaanid, lipilaskonna esindaja sekretr USU- IGUS- ARSTI- FILOSOOFIA- HARIDUS- KEHA- LOODUS- JA MAJANDUS- MATEMAATI- SOTSIAAL-
Seejuures ei pruukinud ta olla õppejõud, vaid oli sageli keegi mõjukatest üliõpilastest. Rektori peamised ülesanded olid: üliõpilaste immatrikuleerimine ehk kandmine ülikooli nimekirja (matriklisse), suurkooli vara valitsemine, pidulike koosolekute juhatamine, korra eest vastutamine, kohtumõistmine akadeemilise pere liikmete üle ning ülikooli ja linna vaheliste tüliküsimuste lahendamine. Nende ülesannete täitmisel olid rektorile abiks palgalised prorektorid, sekretärid, notaariused, sündikud ja teised ametimehed. Ülikooli politseimeistri ülesandeid täitis pedell, kes viis ellu rektori ja dekaanide korraldusi. Pedelli ametikohta peeti tähtsaks ja auväärseks, mistõttu paljudes ülikoolides võis pedellideks saada üksnes aadlik. Keskajal ei tehtud vahet kesk-ja kõrgema hariduse vahel, võisid ülikooli astuda õige noored poisid(alates 14.eluaastast), eeldusel, et nad valdavad piisavalt ladina keelt
ametikepi ja ülikooli põhikirja.. Rektori põhiülesanne oli uute üliõpilaste nimede kandmine matriklisse, samuti ülikooli varade haldamine, pidulike koosolekute juhendamine, kohtumõistmine akadeemilise pere liikmete üle ning ülikooli ja linna vahel olevate probleemide lahendamine. Rektori töö ei olnud tasustatud, tegemist oli auametiga.. Pidulikel üritustel kõndis ikka rektor peapiiskopi või piiskopi kõrval. Palgal olid kõik rektori abilised nagu prorektorid, sekretärid, notaariused. Mõjuvõimas mees oli politseimeister ehk pedel. Tema viis ellu rektori või dekaanide korraldusi. Pedelli ülesanne oli viibida jumalateenistustel ja akadeemiliste koosolekutel ja eksamitel ja kui seal esines korrarikkumisi, siis pidi ta viivitamatult rektorile sellest teada andma. Sündikus oli ametimees, kes tegeles ülikooli kassa ja majandustegevusega. ÕPETAJAD KESKAEGSES ÜLIKOOLIS Õpetajaks saamine
nagu ajaloo uuri- mine, loodusteadused pääsesid siiski kergemini. Ülikooli avaaktusel 19^0. aasta septembri lõpus üdes Nikolai Karotamm, et uues Eestis on kõigi teaduste aluseks marksismi-leninismi põhimõtted, dialektiline ja ajalooline materialism ja poliitökonoomia. Ülikoolist kuulusid nomenklatuuri ka rektor, prorektorid, parteikomitee sekretär ja mõnede kateedrite juhatajad, alguses ka dekaanid. Kommunistlikul parteil, komsomolil ja ametiühingutel olid ülikoolis omad organisatsioonid. Vanadest teaduskondadest suleti usu- teaduskond juba 1940
annaabi.ee 
