kontrollis magistraatide tegevust; juhtis välispoliitikat, provintside haldamist, rahandust, sõjandust; valvas usukultuse järele. Senaatorite arv väga erinev periooditi. Senat on magistraatide (eriti konsulite) nõuandja. 4) Vabariikliku aja institutsioonide põhiline omapära 5) Consul, praetor, quaestor, tribunus plebis, rahvakoosolek, plebei ediilid, kuruulsed ediilid, proconsules, propraetores Consul: Kõrgeim riigiametnik; igal aastal valiti rahvakoosolekul; alates -366, üks konsuleist plebei; neil oli teineteise üle vetoõigus; nende järgi nimetati aastaid; neid saatsid liktorid. Konsulid: kutsusid kokku senati- ja rahvakoosolekuid ning juhatasid neid; panid eelnõusid hääletusele; jälgisid otsuste täitmist; korraldasid kõrgemate ametnike (magistraatide) valimisi.
Ametikoht pole tasustatud ja tehakse kõik, et ära hoida katsed isikuvõimu saamiseks. Kandidaat peab järgmine auametite karjääri, mille etapid on kvestor, ediil, praetor ja seejärel konsul. Ühised volitused on komiitside kokku kutsumine/laiali saatmine, senati kokkukutsumine, ediktide väljakuulutamine, rahatrahvide määramine. 5) Consul, praetor (urbanus, peregrinus), quaestor, tribunus plebis, rahvakoosolek, plebei ediilid, kuruulsed ediilid, proconsules, propraetores Kvestoritel varahoidja roll (riigikassa, maksud) ja provintside asevalitsejate abistamine raamatupidamises. Ediilid- tegelevad turgude ja vilja riikliku kokkuostu järele valvamisega, hoiavad linnas korda, korraldavad avalike pidustusi. Preetoritel on kohtumõistja roll (peregrinus) Propreetorid- käsutavad armed, kutsuvad kokku senatit ja komiitse, teevad seaduseettepanekuid. Kaks konsulit on kuninglike eesõiguste pärijad. Vastutavad kogu poliitika eest, senati
Ainukene ametikoht, kus ei ole kollegiaalsust. Võim piiratud poolele aastale. Määrab ise abilise, kes on magister equitum, ratsanike ülem. Uuenenud olukord oli rooma riigi territooriumi suur laienemine vahemere basseinis. Püüti kohustusi vastavalt sellele omavahel jagada, konsulite arvu ei suurendatud. Võidi jaotada nii- 1 ajas tsiviilasju roomas, teine oli sõjakäigul. Magistaatide arvu suurendati vastavalt vajadusele. Anti võimu teatud missioonide tarbeks. Proconsules- alamkonsulid, propraetores- pronivtsides, väljaspool roomat. Kui tuli palju võõrast rahvast, praetor urbanus- linnapreetor, kõik kohtuasjad, kus mõlemad pooled olid rooma kodanikud. Kui ühte ei olnud, tegeles praetor peregrimus. Nende arvu võidi suurendada. Kui konsulid ja preetorid kõnnivad avalikes kohtades, siis saatsid neid lictores. Õlal oli vitsakimp, mis oli kokkupõimitud, fasces, mis oli võimu sümbol. Otsast paistis välja kahepoolne kirves. Vabariikliku võimu sümboliks saanud vitsakimp
annaabi.ee 
