See on ka ainuke mis ilmus tema eluajal. Teoses töötab ta Bertrand Russeli impulsside kallal. Wittgestein jagab Russeli veendumust, et loogikaseadused kehtivad sõltumatult. "Loogilis-filosoofiline traktaat" on vastu igasugusele metafüüsilisele filosoofiale. Ta räägib asjadest, mis ei ole kättesaadavad loogikale. Wittgenstein peab silmas, et keele ja tegelikkuse suhe ei ole keeleliselt kirjeldatav. Tema jaoks on loogika keel. Teos koosneb seitsmest propositsioonist ehk väitlausest. Eessõnas märkis autor: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud. Raamat oleks oma ülesande täitnud, kui ta kellelegi, kes teda arusaamisega loeb, naudingut pakuks." Seitse propositsiooni: 1. Maailm on kõik, millega on tegu. 2. See, millega on tegu, tõsiasi, on asjaolude olemasolu. 3. Tõsiasjade loogiline pilt on mõte. 4. Mõte on tähenduslik lause. 5. Lause on elementaarlausete tõefunktsioon. 6
erinevad sotsiaalset väljundit tootvatest otstarvetest, jne. Seaduse mõte on seaduse otstarve. Seaduse eesmärk on see, mida seadusandjad tahtsid nende poolt tehtud normidele omistada. Seaduste loomisel on alati enne eesmärk tehakse seadus seadus saab otstarbe seadust kohaldatakse tulevikus tulenevalt selle otstarbest. 42. Mida tähendab normipropositsioon kujul K{N}? (Erinevalt „puhtast“ normist ja erinevalt propositsioonist kui väitest) Normipropositsioon koosneb operaatorist kehtib ja ettekirjutusest (normist, normilausest). 43. Milline on EL direktiivide roll Eesti (siseriiklikus) õiguses? Euroopa Kohus nõuab, et siseriikliku õiguse rakendamisel, eriti direktiivi elluviimiseks välja antud seaduse sätteid tõlgendataks direktiivi sõnastuse ja eesmärgi valguses, saavutamaks direktiiviga seatud eesmärki. Järeldus: kogu siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada direktiivi kohaselt
tähendusliku analüüsi, siis sai alles oma lause teha. Ka negatiivne valik eeldab tähenduse analüüsi. Ta teooria on muutunud: Esialgne tema teooria: In on peas reeglid, kuidas lauset vahetutest moodustajtest teha. (moodustajate strujtuuri reeglid). Vahetud moodustajad: jaotus kaheks, kõigepealt kaheks jaotus ja siis omakorda. On olemas mentaalne leksion(sõnad nt) ja selle põhjal moodustatkse nn süvastruktuur. Süvastrukutuur koosneb 1-mitu propositsioonist. Prospositsoon on teabeüksus, seda saab eriviisil väljendada tuumlauseid. Et see välja öelda, on vaja moodustada muuteoperatsioone. Need on reelgid, mille alusel saab moodusadda normaalseid lauseid. Kõneprotsess on abstraktne seletus, mida peaks tegema lause moodustamiseks. ("Kõnearendus" lk 146) Chomsky arvab: "keel on n+1 lauset." Grammatikas on mehhanism, mis võimaldab moodustada n+1 normatiivseid lauseid. Teooria kirjeldab abstarktset lausemoodustust.Mitte konkreetset kõnet
annaabi.ee 
