Samas ei saa keelata tasusid piirikontrollil (nt veterinaar, santaartoimingute eest). Igasugune maksustamine ei tohi olla diskrimineeriv ega ebaproportsionaalne. EÜ asutamisleping art 28, 29, 30, 90. Kokkuvõttes: kaubandust piirava liikmesriigi meede on õigustatud: - kui seda kohaldatakse ühtmoodii nii imporditavatele kui ka kodumaistele toodetele - kui see on vajalik - kui see on proportsionaalne - kui meede on oluline rahuldamaks avalikke huve ehk nn kohustuslikke nõudeid Proportsionaalsusprintsiip: - meede peab olema seatud keskkonnakaitselise eesmärgi saavutamiseks sobilik ja efektiivne, mõju ei või olla puhtalt hüpoteetiline, selle tõendamise kohus lasub liikmesriigil - liikmesriik peab tõendama meetme vajalikkust. Riigi poolt rakendatav kaubandust piirav abinpu ei või olla liialt karm ega kehtida kauem, kui see on hädavajalik - meetme rakendamise tulemusel saavutatav keskkonnavaliteedi paranemine peab üles kaaluma kaubanduse häirimisega tekitatava kahju.
.." Vead kaalutlusõiguse teostamisel: selle tulemusel luba või akt tühistatakse, sest kaalutlusakt on valesti teostatud. Haldusmenetluse seadus § 4 lõige 2 kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas · volituse piiridega (näiteks ei tohi väljuda heite piirväärtuse etteantud vahemikust) · kaalutlusõiguse eesmärgi (keskkonna kõrgtasemeline kaitse) · õiguse üldpõhimõtetega (proportsionaalsusprintsiip) · arvestades olulisi asjaolusid (säästev areng) · kaaludes põhjendatud huve. Haldusõigus põhiprintsiibid Uurimisprintsiip · Haldusmenetluse seaduse § 6 Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. · Haldusorganil on õigus nõuda tõendeid · Haldusorgan peab kontrollima esitatud andmete õigsust.
19 saj hakati mõistma, et kuritegevus nakatas inimesi kui teatud tüüpi haigus. Tuli reformida krimanaalõigust. Kanti ja Hegeli kättemaksudeooria ei mõjunud, kuna keskkond oli selline. Tekkis reformistide koolkond, mille juhiks oli Saksa professor Karl Binding (1841-1920). Ta toonitas, et karistuse ülesanne on õiglaselt kätte maksta. Seetõttu nõuti, et sarnaseid juhtumeid tuleb sarnaselt käsitleda (ekvivalentsi printsiip), karistus peab olema kuriteoga samas proportsioonis (proportsionaalsusprintsiip); kurjategija pidi oma tegude eest vastutama (võla printsiip). 19 saj I poolel tegutses ka teine, Anselm von Feuerbachi (1775-1833) juhitud koolkond, mis lõi õpetuse karistusähvarduse psühholoogilise sundefekti kohta. See ei olnud karistus ja selle täideviimise õpetus vaid kriminaalseadus, mis sai kuritegevuse vastu võitlemise esmaseks vahendiks: karistus tuleb ka täide viia, et seda peetaks reaalseks. Feuerbachi õpetus oli vanema aja hirmutamisideedega võrreldes suur samm edasi.
annaabi.ee 
