Tänapäeval peaks raamatupidaja teadma nelja tähtsama süsteemi ülevaadet- itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteem. On olemas ka veel meile küll võõrad, kuid siiski olemasolevad hiina, jaapani ning hong-kongi süsteemid. Majandusajaloo kõige tähtsamaks aastaks peetakse 1445ndat aastat, sest siis sündis Luca Pacioli. Just tema oli see, kes kirjutas n-ö raamatupidamise piibli, mis kandis nime “Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita”. See ilmus 1494 aastal ning oli ladina ja itaalia segakeeles, sest väidetavalt ei osanud teadlane piisavalt ladina keelt. See ei paistnud kedagi häirivat, sest peagi tõlgiti seda paljudesse keeltesse. Ametlik arvestuse reeglistik võeti kasutusele 1673. aastal Prantsusmaal, mis muuhulgas nõudis bilansi koostamist iga kahe aasta järel. Üks väga oluline nimi, mida peaks veel iga majandusega tegelev inimene teadma, on Aristoteles, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pööras
arvestusi. Ühed tegelesid sissetulekutega, teised väljaminekutega. Raamatupidamine koosnes alg- ja lõppbilansist, sissetulekutest, väljaminekutest ja inventuuridest. Arenes eelarveline raamatupidamine. Keskajal oli arvestus täiuslikum. Tekkis kahekordne kirjendamine ja selle kasutuselevõtt. Tähtsaks kujunes Luca Pacioli, keda peeti majandusarengu isaks, kes avaldas 1494 aastal raamatu ,, Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni et Proportionalita" itaalia-ladina segakeeles, mis oli saanud oluliseks majandusarvestuses. Selle raamatuga algas memoriaali ehk päevaraamatu, zurnaali ja pearaamatu kasutamine. Deebeti ja kreediti vormis kanti andmed zurnaali, seega oli ta esimene süstematiseerija. Täiendasid juba hiljem Gerolamo Cardanolt kogumisandmikud, algebraliste võrrandite lahendamine, samuti hasartmängudest tõi ta välja petmismeetodid ja näiteks Simon van
lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos “Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita”. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit “Raamatupidamise Isaks” kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. Arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati
Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! 2. Luca Pacioli Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos "Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita". Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. Pacioli arvestussüsteem kujutas pöördepunkti arvestuse arengus. Selle peamine eesmärk oli hankida
annaabi.ee 
