membraane. M. lysodeiticus tema vana nimi. Ka Fleming testis tema peal oma lüsotsüümi. Perekond Propionibacterium · Orla-Jensen ja von Freudenreich olid 1906. a. esimesed, kes uurisid Shvetsi (Emmentali) juustus juustuauke tekitavaid baktereid. Juustuaugud tekivad piimhappe propioonhappeks kääritamise käigus tekkivast CO2-st. · Nime Propionibacterium pani ette Orla-Jensen. Bakterid osalevad juustu valmimises- kääritavad laktaadi propionaadiks ja atsetaadiks. Neid on kasutataud ka vitamiini B12 tootmiseks. · Propioonhapebakterid on väga levinud ka inimese nahal. Naha propioonhapebakterid: · Neid isoleeriti esmalt aknega patsientidelt, kuid neid leitakse ka tervetelt inimestelt. Seega ei saa päris kindel olla, et aknet põhjustab Propionibacterium. Alati leitakse aknega haigete nahalt ka Staphylococcust. · P. acnes't on nahal v
glükogeneesi häired ja organite rasvumine. · Peetakse kõige olulisemaks vitamiiniks keratiniseerumisprotsessis. · On energia ja proteiini ainevahetust reguleerivate ensüümide aktivaator. · Biotiin oluline laktaadi konversioonil pürovaadiks. Gkükogeensed prekursorid · Propüleenglükool on osutunud efektiivseks ketoosi ravimiks. · Propüleenglükool metaboliseerub vatsas propionaadiks vaid väga vähesel määral, enamik sellest imendub verre muutusteta ning konverteerub seejärel maksas väga kiiresti glükoosiks. Selle võttega saab reguleerida/vähendada keharasvade kasutamist negatiivse energiabilansi perioodil, vabade rasvhapete ja ketoonkehade sisaldust veres ning triglütseriidide resünteesi ja ladestumist maksarakkudes. · Efektiivne on manustamine ravimijoogina. · Praktiliselt kasutu TRSS koostises.
Gaase enam ei teki, moodustub vaid piimhape. Propioonhapekäärimine, selle produktid ja vastavad bakterid. Membraanne fosforüülimine propioonhapekäärimise rajas. Põhilised propioonhappe tootjad on bakterid perekonnast Propionibacterium. Propioonibakterid on mäletsejate loomade vatsabakterid. Vatsas toimub taimsete polüsahhariidide kääritamine rasvhapeteks vatsabakterite vahendusel. Propioonhappebakterid osalevad vatsas piimhappe kääritamises 21 propionaadiks. Propionaat on põhiline glükoneogeneetiline substraat mäletsejal loomal. Propioonhappebaktereid on rohkesti ka inimese nahal, sest nad taluvad naha happelist reaktsiooni ja kuivust. Nahal võivad nad koos stafülokokkidega põhjustada aknet. Piimas on propioonhappebaktereid harva, mullas ja veel pole neid kunagi. propioonhappebakterid on mikroaerotolerantsed anaeroobid. Suudavad kasvada suhteliselt vaesel söötmel. Osa fikseerib ka N2
annaabi.ee 
