Säästev areng ja keskkonnapoliitika Säästva arengu põhimõte on tihedas seoses keskkonnariskide kontrollimise kaasaegse kontseptsiooniga ning on aluseks mitmete keskkonnaõiguse põhiprintsiipide tõlgendamisel. Mõistet säästev areng ei rakendata üksnes keskkonnaõiguses. Tänapäeval viidatakse säästvale arengule sageli ka majandus- ja sotsiaalteaduslikes uurimustes, kus seda vastandatakse veel kümme aastat tagasi valitsenud piiramatut ja üha kiirenevat majanduslikku kasvu propageerivatele ideedele. Säästva arengu kontseptsiooni kujunemine on kahtlemata olnud üheks määravamaks teguriks kaasaegse keskkonnapoliitika ja -õiguse arenguloos. Säästev areng - arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Säästva arengu õiguse üheks koostisosaks peetakse rahvusvahelist tervishoiuõigust, mis toetub kolmele alusele-
Evansi poolt välja arendatud sotsiaalsete mõjude mudeli (Botvin, 1999) elemente, kuid selle erijooneks on rõhuasetus kahel elemendil: 1) erinevate enesega toimetulekuoskuste (self management skills) õpetamine; 2) üldiste sotsiaalsete oskuste (general social skills) õpetamine. Botvini õpetuse eesmärgiks on arendada üldist sotsiaalset kompetentsust kahandades seeläbi vastuvõtlikkust uimasteid propageerivatele sotsiaalsetele mõjutustele ning vähendada motivatsiooni suitsetamiseks, alkoholi pruukimiseks ja illegaalsete uimastite tarvitamiseks. Botvin ja tema kolleegid (Botvin, 1999) nimetavad antud preventsioonistrateegiat eluoskuste treenimiseks (life skills training). Empiiriliste uuringute tulemused USA-s näitavad, et antud metoodika vähendas oluliselt tubakasuitsetamist, alkoholi tarvitamist ja marihuaana suitsetamist, võrreldes
Botvini ja tema kolleegide poolt 1983. aastal, sisaldab endas algselt psühholoog R. Evansi poolt välja arendatud sotsiaalsete mõjude mudeli (Botvin, 1999) elemente, kuid selle erijooneks on rõhuasetus kahel elemendil: 1) erinevate enesega toimetulekuoskuste (self management skills) õpetamine; 2) üldiste sotsiaalsete oskuste (general social skills) õpetamine. Botvini õpetuse eesmärgiks on arendada üldist sotsiaalset kompetentsust kahandades seeläbi vastuvõtlikkust uimasteid propageerivatele sotsiaalsetele mõjutustele ning vähendada motivatsiooni suitsetamiseks, alkoholi pruukimiseks ja illegaalsete uimastite tarvitamiseks. Botvin ja tema kolleegid (Botvin, 1999) nimetavad antud preventsioonistrateegiat eluoskuste treenimiseks (life skills training). Empiiriliste uuringute tulemused USA-s näitavad, et antud metoodika vähendas oluliselt tubakasuitsetamist, alkoholi tarvitamist ja marihuaana suitsetamist, võrreldes kontrollgrupiga
annaabi.ee 
