• Nukleofiilne asendusreaktsioon – ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. • N: R — Cl + NaOH → ROH + NaCl (ROH alkohol) Alkoholid • Alkohol – orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (—OH), see on funktsionaalseks rühmaks. • Alkoholidel on järelliide –ool. • CH3 — CH2 — CH2 — OH (propaan1ool), • HO — CH2 — CH2 — OH (etaan1,2diool) Omadused • Hapnik on nii C-st kui H-st elektronegatiivsem. • alkoholis on nukleofiilseks tsentriks hapnik ja elektrofiilseteks tsentriteks vesinik ja süsinik. • Alkohol on võimeline moodustama vesiniksidemeid • Füüsikalised omadused: Füüsikalised omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast. • hea lahustuvus vees e. hüdrofiilsus
Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (-- OH). · Hüdroksüühend ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma. · Mitmehüdroksüülne alkohol kui alkoholi molekulis on mitu hüdroksüülrühma, mis asuvad erinevate süsiniku aatomite juures. 2. Nimetamine · Alkoholidel on järelliide ool. · Järelliide näitab ühendi kuuluvust ühte või teise klassi. · Näiteid nimetustest: CH3 -- CH2 -- CH2 -- OH (propaan1ool), HO -- CH2 -- CH2 -- OH (etaan1,2diool), HO -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH (heksaan1,6diool). 3. Struktuur ja omadused · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari, kaks elektroni on kasutatud sidemeks C ja Hga. Hapnik on nii Cst kui Hst elektronegatiivsem. Hapnik tõmbab elektronpaari nii süsinikult kui vesinikult. Hapnik saab negatiivse osalaengu ja nii süsinik kui ka vesinik
Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (-- OH). · Hüdroksüühend ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma. · Mitmehüdroksüülne alkohol kui alkoholi molekulis on mitu hüdroksüülrühma, mis asuvad erinevate süsiniku aatomite juures. 2. Nimetamine · Alkoholidel on järelliide ool. · Järelliide näitab ühendi kuuluvust ühte või teise klassi. · Näiteid nimetustest: CH3 -- CH2 -- CH2 -- OH (propaan1ool), HO -- CH2 -- CH2 -- OH (etaan1,2diool), HO -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH (heksaan1,6diool). 3. Struktuur ja omadused · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari, kaks elektroni on kasutatud sidemeks C ja Hga. Hapnik on nii Cst kui Hst elektronegatiivsem. Hapnik tõmbab elektronpaari nii süsinikult kui vesinikult. Hapnik saab negatiivse osalaengu ja nii süsinik kui ka vesinik
Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (-- OH). · Hüdroksüühend ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma. · Mitmehüdroksüülne alkohol kui alkoholi molekulis on mitu hüdroksüülrühma, mis asuvad erinevate süsiniku aatomite juures. 2. Nimetamine · Alkoholidel on järelliide ool. · Järelliide näitab ühendi kuuluvust ühte või teise klassi. · Näiteid nimetustest: CH3 -- CH2 -- CH2 -- OH (propaan1ool), HO -- CH2 -- CH2 -- OH (etaan1,2diool), HO -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH (heksaan1,6diool). 3. Struktuur ja omadused · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari, kaks elektroni on kasutatud sidemeks C ja Hga. Hapnik on nii Cst kui Hst elektronegatiivsem. Hapnik tõmbab elektronpaari nii süsinikult kui vesinikult. Hapnik saab negatiivse osalaengu ja nii süsinik kui ka vesinik