Meie sees jooksevad meridiaanid ehk energiakanalid, mille tegevus on analoogne vere tegevusele. Ainult veri on nähtav, energia aga mitte. Siiski on olemas sensitiivid, kes on võimelised nägema ka energia liikumist meie kehas. See energia peab olema tasakaalus. Väiksemgi kõrvalekalle kutsub esile haiguse. Sensitiivid proovivadki alati taastada tasakaalu nendes energiaväljades. Sellest, kuidas see välja näeb, natuke pikemalt üheksandas punktis. Auraväljas asuvad energiakeskused, mida nimetatakse tshakrateks
nende inimestega tegeleda. Meeste reaktsioon võib olla mitmesugune viha, soov kättemaksta, liigne hoolitsus, soovimatus juhtunust rääkida, sulgub enesesse, on emotsionaalselt ligipääsmatu. Enamik naisi soovivad partnerile juhtunust rääkida, kuid kardavad tema reaktsiooni. Kardetakse eelkõige sellepärast, et ollakse seksuaalselt muutunud või et partner ei soovi nendega enam vahekorda astuda. Just seepärast proovivadki paljud naistest üsna pea pärast vägistamist seksuaalvahekorda. Niimoodi kontrollitakse ennast ja meest. Ka ohvri vanematel või lastel võib olla raske sündmust aktsepteerida ja nad käituvad viisil, mida naisel on raske mõista. Nad võivad proovida mõtteid hajutada, et ei peaks juhtunule mõtlema. Nad suunavad naist tegema seda, mida soovivad ümberkaudsed ja naine arvabki, et tal pole muud väljapääsu, kui juhtunu täielikult unustada
Ta võib vabalt elada nii nagu tahab, ilma, et ühiskondlik arvamus tema valikuid tauniks. Näiteks haridust võib saada kõrghariduseni välja, mis isegi 20. saj alguses veel meestes vaenu tekitas (Mäelo1957: 94). Uuringud kinnitavad isegi, et tänapäeval on Eesti naised kõrgemalt haritud ja töökamad kui mehed (Salu 2008). Neiu, kes 19. sajandil juba meheleminekueas oli, sooviks praegu pigem maailma näha ja karjääri teha. Osad neist proovivadki läbi lüüa ühiskonnaelus, äri- või poliitikamaailmas ja on seal vägagi edukad 3.1.1. Naise roll tänapäeva ühiskonnas On juba kord nii, et naisel on ühiskonnas elu kandev roll. Seda fakti ei saa keegi ümber lükata. Juba ainuüksi sellepärast on niinimetatud nõrgem sugu asendamatu. Olla lastele hea ema on olnud naise kohustus sajandist sajandisse ning enamasti teebki ta seda suure pühendumuse ja rõõmuga
kirjutamise puhul. ,,Vaanenburgi tapatalgud" kuulub düstoopia lahtrisse. See on vastand utoopiale, see on negatiivne tulevikumaailm. Meie kirjanduskultuuris on see haruldane. Nendes kahes raamatus jõutakse mõnevõrra veenvama ja tõsisema inimese uuringuni ja tema kujutamiseni. See iniese olemine ja eksistents sisaldab ühe komponendina ka ju erinevaid hirmusid, änge, illusioone. Need Barkeri raamatud seda poolust inimeses välja tuua proovivadki. Sealt ka siis horroratmosfäär. Küsimus pole selles, et tegelikkus oleks õudne, vaid selles, et see horror peitub inimese enda psüühikas. Siit võime järeldada, et nende lugude aineks on paljuski inimese psüühika ja selle tundmatum poolus. Ühelt poolt tähendab sellist tüüpi teema ülestõstmine seda, et tegemist võib olla traagiliste tekstidega, kuid ometigi on neis päris palju musta huumorit. Nende Barkeri
annaabi.ee 
