– rinnaspindala, b) Isendite või võsundite arv pinnaühikul. – arvukus, c) Puistu tootlikkus puude kasvukiiruse alusel. – boniteet, d) Puuvõra poolt kaetava pinna suurus kümnendikes. – liituvus, e) Liigi isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus, väljendatakse enamasti protsentides. – katvus, f) Uuritava liigi esinemise osakaal kõikidest vaadeldud ruutudest. – sagedus, g) Liigi isendite paigutuse iseloom proovipinnal – jaotumus, h) Liigi hulk võrreldes teiste liikidega. – ohtrus
tööülesandest ja toote Valmistab juhendamisel töö proovipinna paigaldusjuhendist ja/või ehk näidise, lähtudes etteantud paigaldustehnoloogiast tööülesandest korrastab ja puhastab töö- ja Valmistab juhendamisel šablooni ning isikukaitsevahendid järgides teosta proovipinnal šabloonvärvimise nende kasutus- ja Katab kinni mitteviimistletavad pinnad hooldusjuhendeid ning Teostab juhendamisel juhindudes üldtunnustatud heast dekoratiivvärvidega erinevaid tavast töötlemistehnikaid (rulli, pintsel, hari jt)
mosaiigiks. 121. Populatsioonide ruumiline struktuur, isolatsioon ja territoriaalsus. Ellujäämise strateegiad: r- ja K-valik Populatsiooni struktuur: organismide paiknemine ruumis. Geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad, on selle liigi levila e areaal. Territoriaalstruktuur e levik – kirjeldab, kuidas populatsiooni piires on isendid ruumis jaotunud. Ühtlasi väljendab isendite paigutuse iseloomu proovipinnal. Oma kasvukohtades võivad populatsiooni indiviidid olla jaotunud kolmel viisil: 1) Juhuslik. 2) Rühmajaotumus e agregatiivne jaotumus. 3) Ühtlane e regulaarne. Kokkuvõtteks: organismide territoriaalstruktuuri määrab peaasjalikult ära ressursside jaotus ja liigisisesed interaktsioonid. Gruppidesse koondumise põhjused: 1) kasvukeskkonna lokaalsed erinevused; 2) ööpäevased ja sesoonsed muutused ilmastikus; 3) seosed paljunemisperioodiga;
annaabi.ee 
