Laetud keha iseloomustatakse elektrilaenguga. [q]=1C Columib'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavat teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengutega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=k q1q2 / r2 Laetud kehade vastastikmõju toimub elektrivälja vahendusel. Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja elektriväli mõjub laetud kehadele. Sellepärast kasutatakse elektrivälja uurimiseks proovilaengut. Elektrivälja iseloomustav füüsikaline suurus elektrivälja tugevus E. Elektrivälja tugevuseks nim laengute mõjuva jõu ja laengu jagatist. E=F/q Elektrivälja tugevus näitab laengule 1C mõjuva jõu suurust. Elektrivälja tugevus 30N/C näitab, et 1C suurusele laengule mõjub jõud 30N. Elektrivälja näitlikuks kujutamiseks kasutatakse jõujooni: 1) mida suurem on jõujoonte tihedus seda tugevam on elektriväli. 2)jõujooned algavad ,,+" laengult ja lõpevad ,,-" laengul.
Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. Kuna väljade puhul kehtib superpo- sitsiooni printsiip (väljade mõjud liituvad), siis kui ruumis on korraga mitme objekti poolt tekitatud väljad, kirjeldavad jõujooned resultantvälja järelikult ei saa välja jõujooned omavahel lõikuda. Elektrivälja jõujooned on jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor selle joone puutujaks. Elektrivälja jõujoonte joonestamiseks kasutame positiivset proovilaengut tuvastade s sellele vastavas ruumipunktis mõjuva jõu suuruse ja suuna. Jõu suurus määrab jõujoonte tiheduse, suund aga elektrivälja tugevuse vektori suuna. Kuna ruumis on kahe laengu poolt tekitatud väli, siis nende väljade mõjud liituvad (superposit- siooniprintsiip). Resultantvälja elektriväljatugevuse vektorite sihis joonestatud sirged on elektrivälja jõujoonte puutujateks. 8. Mis on elektrivälja ekvipotentsiaalpind? Kuidas on see seotud jõujoontega?
k= ; 0 = = 8,85 10 +12 ; F = 4 0 4 9 10 9 m 4 0 r2 1.3. Elektrivälja tugevus Laeng muudab oma ümbritseva keskkonna omadusi tekitab elektrivälja. Uurimiseks kasutatakse proovilaengut q'. F = q E E - elektrivälja tugevus proovilaengu ümber. F 1N V E= ühik - 1SI E = =1 E-d nimetatakse ka elektrivälja jõu q 1C m karakteristikuks 1 q Punktlaengu elektriväljatugevus - E = e 4 r 2
F 3 r mg . r Seda valemit arvestades võib vaba langemise kiirendust kui gravitatsioonivälja tugevust defineerida kui sellesse ruumipunkti asetatud proovikehale mõjuva gravitatsioonijõu jagatist selle proovikeha massiga. F g . m Analoogiliselt võib interpreteerida ka Coulombi seadust. Vaatleme elektrilist jõudu, millega mingi punktlaeng Q mõjutab tema läheduses paiknevasse ruumipunkti P asetatud proovilaengut q. See jõud kui vektor avaldub r Qq FF r. r 4 0 r 3 Siin r / r on radiaalsihiline ühikvektor. On näha, et erinevate proovilaengute asetamisel punkti P jääb jagatis F E (10.2) q alati konstantseks ja me võime selle defineerida kui elektrivälja tugevuse vektori, mis ei sõltu
annaabi.ee 
