Õpetajal pole siiski õigust hakata lapst täielikult muutma kuna tema enda arvamus ei pruugi sobida sellega, mida arvavad vanemad. Õnneks on siiski olemas ühiskondlikud eetilised ja moraalsed teod, mis on üldtuntud. Nagu näiteks,et ei tohi varastada, ega teha teisele inimesele viga. Õpetaja, kooli ja ühiskonna ülesanne peakski just olema nende teadmiste kinnistamine ja tutvustamine. Kahjuks on nii,et kõiki inimesi me aidata ei saa. Seega peaksime arvestama sellega,et prooviksime anda endast parima ja olla nii inimlikud kui me oskame, nende inimestega, kellega puutume kokku igapäevaselt. Niimoodi saame anda edasi oma teadmisi ja tarkust oma lastele ja lastelastele. Ajapikku kindlasti muutuvad arusaamad inimlikkusest, kuid iga inimene on sündides puhas leht, mida loodetavasti hakatakse värvima ainult kõige ilusamate värvidega. Erinevatel ajastutel on inimlikkuse vastand ebainimlikkus olnud kas julmem ja selgem või
kahjustades teistele kätte maksame ning seejärel peame nõustuma sellest äraspidisest kasust loobuma. Alles siis saame muuta oma malle. Suutmaks areneda peame me olema valmis avama ennast uute hinnangute tarvis. Meid kõiki on koolitatud kriitilise lähenemise ja läbinägemise vaimus. Me ei lase ennast niisama lihtsalt alt vedada. Sellel on õiges seoses tähtis funktsioon. Kui me aga tahame muuta oma tegelikkust, siis on oluline, et suudaksime loobuda kriitilisest urgitsemisest ja prooviksime eelarvamustevabalt järele uusi teid, lastes oma elamustel ja tunnetel ennast seal juhtida. Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima Kui mõtleme oma kehast, peame enamasti silmas oma füüsilist keha, mis on üksnes väike osa meie olemusest. Tegelikult on inimese keha midagi enamat selle moodustab kõik, mida inimene loob ja milles osaleb. Inimese keha on kogu tema materiaalne olemine, tema töö, tema äritegevus, tema rahutus, tema rõõmupõhjustajad, tema elamused ja kogemused
tuuleveski; c) ilutulestiku rakett; d) trollibuss; e) jalgratas; f) vesiratas? • Kui elektrigeneraatorist toita mootorit, mis seda sama generaatorit ringi ajab, peaks selline süsteem igavesti töötama ja elektrit andma. Kas selline mõttekäik on õige? Töö ja energia • Kosmoselaevade kiirus Maa orbiidil või Kuu poole lennates on tohutu, üle kaheksa kilomeetri sekundis. Just sellise kiiruse saavutamiseks kulub kanderakettidel põhiline kütus. Kui prooviksime mootorite abil ka kosmoselaevu aeglustada, siis kuluks kütust kaks korda rohkem (energia jäävuse seadus) ja see ei ole hea lahendus – mida suurem stardimass, seda kulukam start. Pigem rammida atmosfääri. Ringliikumine ja võnkumised • Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. • Maa tiirleb ümber Päikese. Maa trajektoori iseloomustab trajektoori raadius. • Ringjoonelist liikumist nimetatakse tihti ka tiirlemiseks.
annaabi.ee 
