Statistikaamet 39 561 300 Statistikaameti rahvaloendusbüroo 81 829 960 Tolliamet 170 861 000 Väärtpaberiinspektsioon 3 181 900 Ettevõtteregister 2 655 900 Klassifikaatorikeskus 859 200 Proovikoda 2 682 300 Raamatupidamise Toimkond 1 458 000 Sihtasutus Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond 20 500 000 Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse alusel moodustatud sihtasutus 220 895 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud 67 566 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala muud kulud 48 731 440
tööstusministriks. 6 Algusaastail kuulusid Kaubandus-Tööstusministeeriumi struktuuri kantselei, tööstusosakond, kaubandusosakond, riigivaranduse osakond ja mereasjanduse osakond. Kaubandusosakonna ülessandeks oli kaubanduse korraldamine ning kaalude, mõõtude, vihtide ja kallismetallide proovimine ja tembeldamine. Osakonna kooseisus oli kaks üksust: Kaubandusamet ja Proovikoda. Kaubandusameti põhiülesanneteks oli sisekaubanduse alal kaubanduse noraalse arengu tagamine ja siseturu hindade kontroll, kaupade transpordiks tarvilike tingimuste loomine. Väliskaubanduse alal aga sise- ja väljaveo suunamine, tollitariifide kohandamine majanduse nõuetele, välisriikidega kaubanduslepete sõlmimine ja järelvalve nende täitmise üle, Eesti toodete tutvustamine välisturgudel. Proovikoja ülesandeks oli kaalude, vihtide ja igasuguse mõõtmisvahendite kontrollimine ja
Eestis oli majanduselu täiesti segi paisatud. Ühelt poolt toimus tööstusettevõtete sisustuse evakueerimine Nõukogude tagalasse, mobilatsioon, transpordi hävitamine ja allesjäänud ettevõtete purustamine. Teiselt poolt (saksa okupatsioon) oli suund majandusressursside täielikuks ärakasutamiseks: toimus toorme, eriti põlevkivi väljapumpamine, taludele pandi äärmuslikult kõrged normid. Kannatada said kõik majandusharud. Kaubandusvalitsuse koosseisu kuulus proovikoda, mida esindasid referendis´d tekstiili-, klaasi-, paberi-, kantseleikaupade, puitmaterjali ja kodutarvete alal. Eraldi grupp referente töötas keemia- ja metallitoodete, ehitusmaterjalide ning kütuse alal. Tööd jätkasid 1940. ja 1941. aastal riigistatud tööstusettevõtted, eriti need, mis olid seotud sõjaotstarbelise toodanguga. Tööle jäid ka hulgikaubandusorganisatsioonid (Lihaeksport, Munaeksport), ETK , tarbijate- ja majandusühingute allasutused ning
annaabi.ee 
