Õli oli tähtis väljaveokaup. 1924. Hakati põlevkiviga kütma Tallinna soojuselektrijaama. Põlevkivi kasutuselevõttu soodustas raudteeühenduste olemasolu. Põlevkivitööstus kujundas ümber Ida-Virumaa asustuse. Turbatootmine tekkis 18.sajandi lõpus mõisates. Suured tellisetehased ning Kreenholm rajasid endi kütusega varustamiseks omad turbatööstused. Tekkisid turbatööstuse asulad nagu Lavasaare, Turba ja Tootsi. Piusa klaasiliivakaevandus. Esimesed proovikaevamised teostasti 1922.aastal. Kaevandati maa aluse kaevandusega. Kaevandati käsitsi, lahtine liiv laaditi kastidesse ja toodi kaevanduskäigu ette, sealt veeti liiv hobusega raudteejaama. 1930.aastatel ehitati kitsarööpmeline raudtee kaevanduse juurde ja kaevanduskäiku. Metsatööstus ja metsandus. Mõisate metsad moodustasid 70% metsadest, et metsamaid ei jagatud, siis moodustus riiklik metsafond. Moodustati riigimetskonnad. MAAPARANDUS
· Eleseus kirjutab linnast, et tema töökoht inseneri juures on koondatud ning palub perelt veidi raha. Iisak saadab pojale 100 krooni, kuid Eleseus saab selle summaga tasuda vaid mõned võlad. Koju tagasi pöörduda noormees ei soovi. · Vasemäel algavad proovikaevandused. Töölisi leidub mägedes palju, seega õitseb talude sissetulek, kes meestele piima jmt. müüvad. Eriti õitseb muidugi kaupmehe Aaroni äri. Proovikaevamised lõpevad, sest omanike sõnul on vasemaaki vähe ning vaja oleks ära osta ka mäe lõunapoolne külg, mis kuulub Geisslerile. Geissler saabubki Kaugemaale ning soovib mäe eest paar miljonit. · Inger on armunud vasemäe kaevandustöölisesse Gustavisse. Koos käiakse marjul ja Gustav tuleb Kaugemaale appi kivilauta ehitama. Gustav lastakse kevanduses oma suure suupruukimise pärast lahti. · Rootslased soovivad Geisslerilt osta vasemäe lõunapoolselt osa, kuid Geissleri
prooviaugu tegemist • Eristada võib uute muististe välja-selgitamist ja välitöid teadaolevatel muististel • Uusi muistiseid otsitakse nii olemasolevate andmete põhjal kui pelgalt arheoloogiaandmeid kogudes • Eristatakse mittelõhkuvaid ja muistist lõhkuvaid uurimismeetodeid • Enamasti kasutatakse neid (vähemalt osaliselt) kombineeritult • Väliuuringuid võib jagada ka välitööde põhjuse järgi: eeluuringud, järelevalvetööd, proovikaevamised, uurimiskaevamised, päästekaevamised Kaevamised kui üksiküritus Ajalist määratlust raske anda, enamik 19. sajandi kaevamisi, kuid levinud ka 1920.-30. aastatel Objekti ja metoodikavalik sõltus konkreetsest uurijast Üldiselt aktsepteeritav kaevamismetoodika puudus, määrasid konkreetse arheoloogi teadmised ja huvid Rahvusvahelises plaanis toodud välja paralleel sõjaväega – süsteemsus, plaanipärasus, töökorraldus jne
Sellised retked võisid kesta üsna kaua ning nende ajal elati sessoonsetes asulates. Vanimad asustusjäljed Saaremaal kuuluvad pregustel andmetel aega 5800 ema, Hiiumaal 5700 ema, Ruhnus 5300 ema. Oma algjärgus olid need kõik ilmselt sessoonsed asulakohad. Sindi-Lodja asulad Tegemist on tegelikult kahe asulaga Reiu jõe suudme lähedal. Esimene neist leiti 2000. a. Lauri Mikkelsaare poolt. Samal aastal viidi seal läbi ka proovikaevamised. 2001 - 2002 kaevasid Sindi-Lodja asulaid Aivar Kriiska ja Ulla Kadakas (siis Saluäär). Sindi-Lodja I asulas oli 2001. aasta kaevandi suuruseks 74 m2. Mesoliitiline kultuurkiht oli kohati kuni 35 cm paksune. Leiti peamiselt 14 kiviriistu ja luid, keraamika puudus. C proovid andsid tulemuseks 7600- 6800 ema ja 5870-5470 ema. Sindi-Lodja II asula oli umbes samasuguse ilmega. Selle leiumaterjali
annaabi.ee 
