teinud ligi 3% õpilastest. Seejuures väitis 13% kõigist lastest, et nende sõbrad kasutavad marihuaanat või hashishit, 5%, et trankvilisaatoreid, amfetamiini, ecstasy't või oopiumisegusid. Vähemalt korra on marihuaanat/hasisit proovinud 2% küsitletud eesti tütarlastest ja 5% noormeestest ning 9% mitte-eesti tütarlastest ja 21% mitte- eesti noormeestest. Tõsi, enamik noortest on seda teinud vaid korra. Kuid ka mitmeid kordi uimasteid kasutanud noorte hulk on küllaltki suur. Neid proovijaid ja kasutajaid on eelkõige Tallinnas, Narvas ja Ida-Virumaal. Rohkem kui 1-2 korda on mingit illegaalset uimastit kasutanud ligi 3% õpilastest. Need, kes on proovinud narkootikume, on tavaliselt ka suitsetanud ja alkoholi tarbinud: ainult 1% narkootikume tarvitanud noortest pole sigarette suitsetada proovinud. Samasugust legaalsete uimastite tarbimise kaudu illegaalsete juurde jõudmist kinnitavad mitmed noorte uimastite kasutamise uurimused (Kandel jt., 1992; Bailey, 1992)
Kui 2005. a sattus alkoholimürgistuse tõttu haiglasse ligi 100 peamiselt 13-17-aastast poissi- tüdrukut, siis 2008. a oli haiglasse sattujate arv juba peaaegu kaks korda suurem, kusjuures poiste ja tüdrukute suhe ei erinenud. Alkoholisisaldus veres kõikus 0,9–3,4 promillini (Nurm 2009: 54–55). Illegaalsetest uimastitest on kooliõpilastele kanep esimene narkootiline aine, mida proovitakse. Eesti 13–15-aastaste seas on kanepi proovijaid kokku 13%. Nii nagu muude uimastite puhul kasvab ka kanepi tarvitamise sagedus vanusega ning veerand (25%) 15- aastastest õpilastest on seda uimastit tarvitanud. Võrreldes teiste riskikäitumistega on kanepi tarvitajate osakaal seitse korda suurem nende 15-aastaste osas, kes tarvitavad tubakatooteid, ja 30 korda suurem nende seas, kes end purju joovad (Aasvee jt 2009: 47). Uimastitega katsetava noore inimese saatuse kujunemist mõjutab sõpruskonna ja uimastitarvitajate
signaalitugevust või võrreldakse seda, mis saadeti ja mis tagasi tuli ning sellest saab järelduse teha, et signaal on riknenud. Mõistlik on põrke tuvastamisel saatmine ära lõpetada ja siis teistega kokku leppida ja uuesti saata. Kui kanal on hõivatud, siis oodatakse mingi juhuslik aeg, aga siis võib juhtuda olukord, et ei kasutata kogu ressurssi ära. Teine variant on kogu aeg kontrollida, kas kanal on vaba ning kui see vabaneb, siis kohe saata. Selle variandi miinus on see, et kui proovijaid on mitu, siis nad väga suure tõenäosusega tekitavad kollisiooni. CSMA/CA Üritatakse vältida põrkeid. Kui kanal on vaba, siis kuulatakse kanalit ning oodatakse ära see aeg, mis peab olema kahe paketi vahel, et see kanal läheks tühjaks. Juhuslik kohtumise aeg pannakse vahele selleks, et neid saaks hajutada, kes tahavad võrguga liituda. 3) Kordamööda saatmise protokoll Ära on jagatud, kes millal tohib rääkida (1. reserveeritakse, kes millal tohib võrku kasutada 2
annaabi.ee 
