DPD-meetod 5. Täitke teine 6. Vajutage klahvi 7. Kolme minuti 8. Vajutage klahvi küvett 10ml prooviga Zero. jooksul pärast taimeri Read. (see on puhasproov). Ekraanile ilmub: piiksu puhastage Tulemus ilmub Puhastage ja asetage 0.00 mg/L I2 ettevalmistatud proov mg/L I2. proovihoidjasse. ja asetage see Sulgege kaas. proovihoidjasse. Proovide kogumine, hoidmine ja säilitamine Koguge proovid plastikust või klaasist pudelitesse. Kui võtate proovide jaoks vett kraanist, siis lubage veel voolata vähemalt 5 minutit, et tagada representatiivne proov. Vältige proovide võtmisel ainete ülemäärast ärritust ja päikesevalgust. Lubage veel üle voolata mahutist ning sulgege korgiga nii, et ei jääks õhku vahele
10mL prooviga puhasproovi küvett ja Zero. minutit (see on puhasproov). asetage see küveti Näidik näitab: taimeri piiksub. kambrisse mõõturis. 0,00 mg / l Br2. Pühkige ettevalmistatud proov ja asetage see proovihoidjasse. Vajutage klahvi Read. Tulemused ilmuvad mg /L Br2. Proovide kogumine, hoidmine ja säilitamine Koguge proovid puhastesse, kuivadesse klaasist nõudesse. Kui võtate proovide
Difraktogrammi järgi tehakse kindlaks uuritav materjal ja eksisteerimise vorm. Bragg-Wolfe'i võrrand: 2d*sinn kus d on kahe tasapinna vaheline kaugus paraleeltasapindde pakis, x-kiirte langemise nurk, x-kiirte lainepikkus. Proov peab olema pulbriline, mille osakeste läbimõõt peab olema <5m ja kaaluma 20- 2000 mg või tahke aine tükk, mille uuritav pind peab olema lihvitud. Preparaat on analüüsiks valmistatud proov. Pulbrilisel kujul proov pressitakse proovihoidjasse, aga lihvitud pinnaga proov kinnitatakse kas horisontaalselt või vertikaalselt. Difraktogramm on peegeldunud röntgenkiirte intensiivsuse üleskirjutis röntgenkiirte langemisnurga suhtes. 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste.: Puistematerjal on materjal, mille osakeste läbimõõt on >500m ja pulbritel 100-500m, tolmul =<30m. eripind on osakeste oinnasuurus (pinnad: sise ja välis). Poorid
t et faaside vahel on piirpinnad. Röntgenfaasi analüüsiga on võimalil kindlaks teha: *kas tegemist on kristalse või amorfse ainega (või seguga); *millise kristallaine või ainete seguga on tegemist; *võimalik määrata kristallaine võre parameetrid. Segudes võimalik identifitseerida max 7 8 kristallainet. Preparaat analüüsiks ettevalmistatud proov; parem, kui on pulbriline (läbimõõt alla 5 mikromeetri), see on surutud proovihoidjasse. Kui tegemist on tahke ainega (tükk), siis lihvitakse pealt ja liimitakse prep-hoidjasse. Proov võib olla paigal või pöörelda. Kui paigal, siis võivad esieneda moonutused. Pöörlev elimineerib moonutused. Tavaliselt on proov vertikaalasendis, harva horisontaalis. Difraktogramm preparaadilt peegeldunud rönkgenkiirte üleskirjutus nurga funktsioonina. Mida lihtsam kristallvõre, seda vähem on difraktogrammil reflekse (tippe e biite). Igal ainel
iseloomulikku ,,d" väärtust ja reflekside intensiivsuste omavahelist suhet, mille saabki antud uuringul difraktogrammil välja lugeda. Difraktogrammi järgi tehakse kindlaks uuritav materjal ja eksist vorm. Saadav info: 1)kas tegemist on amorfse-, kristallilise aine või nende seguga 6-8ainet; 2)millised kristallained on uuritavas proovis; 3)on võimalik määrata võre parameetrid a,b,c. Analüüsi ettevalmistatud proov (preparaat) on: 1)pulbriline - pressitakse proovihoidjasse (osakeste suurus ø<5µm, 20-2000mg 2)lihvitud pinnaga aine või materjal - liimiga. Difraktogramm on 7 Keemia ja materjaliõpetus peegeldunud röntgenkiirte intensiivsuse üleskirjutis röntgenkiirte langemisnurga suhtes. Inerpreteerimine: difraktogrammid määrat. kõigepealt vastavalt refleksile, määrat
annaabi.ee 
