häiritud) ebamugavuste ja raskustega. Ent on õiglane, et saaksime inimestelt loa (eriti nii suures õpetuste ja teaduste taastamises), et kes meie teosest midagi, kas omast meelest, või lähtudest autoriteetide hulgast või tõestuse vormidest (mis nüüd on hakanud kehtima otsekui mingid kohtu seadused), tahab uskuda või arvata, see ärgu lootku, et saab seda teha möödaminnes ning just nagu midagi muud tehes; vaid õppigu asja põhjalikult tundma; proovigu ise vähehaaval meie teed, nagu me seda kirjeldame ja rajame; harjugu asjade peenusega, mis on kogemuses pitseeritud; lõpuks parandagu halvad ja sügavale juurdunud mõtteharjumused õigeaegse ning otsekui seadusliku peatusega; ja alles siis (kui suvatseb), kui on võimeliseks saanud, kasutagu oma otsustusvõimet. 2 Aforismid XXXVIII Iidolid ja väärad mõisted, mis inimaru juba on hõivanud ja selles sügavalt kinni on, mitte ainult et
karjaseks läinud. Üks päev sisenesid Antsu poeg ja tütar Elenoore kelle oli poodi koolivaheajal asja. Noort-Antsu ärritas aga see, et Jürka vahest tema õega paar sõnavahetas ja ta ähvardas Jürkat keppiga millele see vastas, et las õde jätku teda rahule. Selle peale tuli Elenoore järgmisel päeval ka poodi ja küsis mis toimub, et ta häirib Jürkat vä? Jürka kasutas seda, et noormehel oli kepp käes kui ta seda lausu ja kui preili päris kas oli tal kavas lüüa lausus Jürka proovigu ainult, Elenoor ehmus ja päris kas see on ähvardsus. Oma sarvedega pakus ta aga Elenoorile nalja ja too peale mõttepausi kutsust teda sosistades kõrva öösel rukki äärde vastu metsa. Sel ööl aga ilmus vaid Noor-Ants sinna ja poiste vahel toimus kaklus milles Jürka peale jäi. Järgmisel hommikul tuli. Elenoor jälle siis ja päris miks ei olnud ta kohal mille peale Jürka vastas, et oli ning kus tema oli? Elenoor kutsus siis täna öösel uuesti. jälle aga
" Nii öeldes ulatab Hektor vastasele oma mõõga, vastu saab aga kalli purpurse vöö. Nii lõpeb kahevõitlus. Täna enam ei võidelda. Tunnid, mis jäävad veel koiduni, kuluvad selleks, et koguda lahingutandrilt kokku langenud seltsimeeste laibad ning need auavalduste saatel maamulda sängitada. VIII laul Tõuseb uus päev. Zeus kutsub kõik jumalad Olymposele nõu pidama. Tema ilme on pilves. Ta ütleb: ,,Kuulake kõik, kuulake hoolega. Ütlen teile, mida ma mõtlen, ja ärgu keegi teist proovigu mulle vastu vaielda. Mind teeb murelikuks asjade käik Troojas. Aeg on see asi lõpetada, seepärast ei tohi enam keegi teist alla minna kreeklasi ega troojalasi aitama. Pidage meeles! Olen seda juba ennegi mitu korda öelnud ja ikka pole te mind kuulanud, nüüd aga võtke teatavaks, et kui näen teist ükskõik keda maa peale laskumas ja sellesse taplusse sekkumas, saadan ma selle pihta oma välgu. Siis alles saate tunda, mis tähendab Zeusi viha."
annaabi.ee 
