kunstiteos, mis kujutab erinevatel elualadel töötavaid inimesi. Käisime ka lava taga ning nägime kus hoitakse suuri dekoratsioone. Lavale me minna kahjuks ei tohtinud. Käisime ka kingsepa ruumis, kus valmivad kõik vajaminevad jalanõud, nägime kus tehakse parukaid, vuntse ja habemeid. Nägime grimmi tuba ja maalrite töötuba, kus nägime ka üht tüdrukut parajasti puitplaate marmori sarnaseks värvimas. Lydia rääkis reeglitest, mida peavad esinejad järgima, alkoholi tarbimine ja proovidesse hilinemine on rangelt keelatud. Lõpuks ringkäiguka lõpule jõudnud, läksime tagasi alla fuajeesse ning jätsime hüvasti Lydiaga. Ringkäik sai läbi kell 10.00. Õpetajad ütlesid, et meil on tundaega vaba aega ning võime sellega teha mida tahame, aga tunni pärast peame uuesti platsis olema. Aja tegime parajaks Solarise Keskuses. Kell 11.00 olid kõik kogunenud Estonia ette. Kui ka õpetaja Anne Kruuse saabus, hakkasime läbi vanalinna Niguliste poole liikuma
Erandiks võivad olla tiheda veetaimestikuga osad, eriti aga järve kitsas lõunaots. Tavaliselt ongi baktereid järve lõunaosas rohkem, järve kesk- ja põhjaosas nende hulk väheneb. Fütoplankton: Juba 1960. aastate lõpul oli Võrtsjärve vetikaid määratud kõigis ökotoopides kokku üle 500 liigi, varieteedi ja vormi. See hulk on tasapisi kasvanud. Kasvu põhjuseks on ühelt poolt uute liikide ilmumine planktonisse, teiselt poolt ka väga väikesearvuliste liikide juhuslik sattumine proovidesse. Hoolimata leitud liikide üsna suurest koguarvust, võib Võrtsjärve fütoplanktonit -8- pidada liigivaeseks. Enamuse moodustavad kaks suurt rühma tsöanobakterid ehk sinivetikad ja ränivetikad. Kõik ülejäänud vetikarühmad on Võrtsjärves vähemusrühmad, mis kokku moodustavad enamasti alla 10% fütoplanktoni hulgast. Nende seas on arvukaimad rohevetikad, neel- ja vaguviburvetikad ning koldvetikad. Fütoplankterite elutegevus on
Esimeses proovisid näitlejad kostüüme ja grimmi, dekoratsioon oli esimest korda täies mahus kohal. Teiseks peaprooviks tehti neis vajalikud parandused, näitlejad hakkasid kujundusega harjuma ning kolmas peaproov toimus juba etenduse korras. Tavaliselt tehti teises peaproovis ka reklaam- ja arhiivifotod. Tavapäratumad (näiteks ajaloolised) kostüümid püüti varem valmis saada, et näitleja võiks oma rõivastega harjuda. Ka olulisemad rekvisiidid või vähemalt nende analoogid püüti proovidesse saada võimalikult varakult, ikka selleks, et näitleja ent mugavamalt tunneks ja rekvisiidiga kohaneks. Kostüümid, ka need, mida näitlejad ise hankisid, pidid kindlasti saama lavastuskunstniku heakskiidu. Eraldi tehti tehnilise proove, kus seati valgust, dekoratsioone jne. Tihti toimusid need öösiti, kuna päevasel ajal oli laval näitlejatega proov, õhtuti jälle etendused. Sõjaaja valulisemaid probleeme teatritöös oli varustamine, peaaegu mitte midagi ei olnud saada.
ja morni suurust, veidruste ja kujumuutustega. Postmodernist tähendas talle vohavat mälu, unustamatust, pidevat laenamist arhiivides ja mittekultuurilise sfäärist. Tal olid omad põhiteemad ja kinnismotiivid, mida ta läbi lavastuste süvendas ja varieeris, tegeles suurte eksistentsitonaalsete teemadega. Tema stiihia on mäng piiride peal, mäng reaalsuse ja illusioonide piiridega. Lavastus ,,Vaimud Jannseni tänaval". Unt tegi lavastuse külalisena Pärnus. Ta ilmus proovidesse ideede ja napi tekstiga lavastus valmis koostöös näitlejatega. Mängu paigaks oli ,,leitud ruum", milleks oli Jannsenite endine kodu. Lavasusem mängis see nii kodu kui ka muuseumina mälupaigana, kus innuka muuseumitöötaja hoole all kehastusid ja kohtusid Lydia Koidula (ekstsentriline) ja Aino Kallas (jahedalt daamilik). 20. Mati Undi teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. 21. Nimetage uusi lavastajaid nüüdisteatris
annaabi.ee 
