kogumisandmikud. 13.Simon van Stevin oli raamatupidamises flaami koolkonna esindaja, kes laiendas kahekordset kirjendamist kõikidesse rahavamajandusharudesse ning ka riigiasutustesse. Kontode klassifitseerimine viis kontoplaanini ja plaan andis registreerimiseks erinevaid võimalusi. Ühte ja sama majandustehingut sai vormistada erinevate raamatupidamiskannetega. Stevin soovitas kasutada isikustamata kontosid ning oli esimene proovibilansi kokkuvõttel tugineva aruande koostaja. Stevinit peetakse kontode jaotusteooria loojaks (kõik kontod jaotatakse aktiva- ja passivakontodeks, mis tagab raamatupidamiskannete tegemisel tasakaalu), samuti on ta mõningatel andmetel kasumiaruande väljamõtleja. 14.Jacques Savary oli jurist ja raamatupidamisala asjatundja. Kuulus on kommertskoodeks (1637 aastal), mille kolmandas osas oli sätestatud
teatud tunnuste järgi ( tavaliselt kontode lõikes) Žurnaal-pearaamat – Ühendab kronoloogilise ja süstemaatilise registri. 81.Žurnaal-pearaamatu iga kirjendi koostisosaks on: 1. Majandustehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Dokumendi nimetus ja number 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Kirjendi käibe summa 6. Summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. 82.Pearaamatut saab kontrollida proovibilansi ja käibeandmiku abil. 83.Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod) Esitatakse käibevara-, põhivara-, kohustiste-, omakapitali-, tulu- ja kulukontode jäägid. Lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis. 84.Käibeandmikus kajastatakse kõigi kontode algjäägid, käibed, lõppjäägid. 85.Kehtivad võrdused : Algjääkide kokkuvõte deebetis = algjääkide kokkuvõte kreeditis
Arvestust peetakse kontode lõikes Zurnaal-pearaamat Ühendab kronoloogilise ja süstemaatilise registri Zurnaal-pea raamatu iga kirjendi koostisosaks on: majandussündmuse kuupäev, raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, dokumendi nimetus ja number, majandussündmuse lühikirjeldus, kirjendikäibesumma, summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. PEARAAMATU KONTROLL Konteeringute ja arvutuste õigsust saab kontrollida: Proovibilansi abil Käibeandmiku abil Proovibilanss Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod). Esitatakse: käibevara-, põhivara-, kohustiste-omakapitali-, tulu-ja kulukontode jäägid. Reegel: lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis Käibeandmik Käibeandmikus kajastatakse kõigi kontode(käibevara-, põhivara-, kohustiste-, oma- kapitali-, tulu-ja kulukontode ning tulude ja kulude koondkonto): aitab leida lihtsaid vigu Algjäägid (saldod) Käibed
Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE Arvestustsükkel Arvestustsükliks loetakse ühe arvestusperioodi jooksul majandustehingute kajastamise vajalikke etappe: - algdokumentide alusel tehingute iseloomu kindlakstegemine; - tehingute kandmine kronoloogilisse registrisse; - tehingute kirjendamine pearaamatusse; - proovibilansi (trial balance); - korrigeerimiskannete (adjusted entries) tegemine; - korrigeeritud proovibilansi (adjusted trial balance) koostamine; - ajutiste kontode sulgemine; - kui proovibilanssi ei tehta siis käibeandmiku koostamine; - finantsaruannete vormistamine; - järgmise arvestusperioodi ettevalmistamine. Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele tuleb raamatupidamiskohustuslasel kõik oma
annaabi.ee 
