Kogu proovitüki ulatuses esineb lausaliselt metsakäharik. Laiguti esineb kähar salusammal ja kohati harilik meelik (kasvab lubjarikkal pinnal). 3.2 Metsakasvukohatüüp Proovitükil on muld suvel kuiv, küll aga on ala liigniiske kevadel. Proovitükk asub sulglohu äärel. Osaliselt takistavad kevadise liigvee äravoolu maaüksusega piirnevad raudtee- ja teetamm. Kuna turba kiht puudub, on proovitükil tegemist mineraalmullaga, seega kuulub proovitükk arumetsade klassi. Proovialal puudus metsakõdu horisont. ,,Eesti metsakasvukohatüüpide" (Lõhmus 2004: 17-18) järgi saab siis kasvukohatüübiks olla ainult naadi, sinilille või kastikuloo kasvukohatüüp. Kastikuloo kkt võib välistada, sest see kasvukohatüüp esineb õhukesel või koreserikkal rähkmullal. Kuna proovitüki mullaks on keskmise sügavusega gleistunud rähkmuld, on kõige tõenäolisem metsatüübirühm proovitükil laanemets või salumets.
Sigimisedukust kontrollitakse pesapaikade määramisega ja poegade arvuga. Võimalusel kontrollitakse pesaterritooriumite kaitsekorralduste kinnipidamist ja rikkumise kahtlusel teavitatakse keskkonnainspektsiooni. Seireid viivad läbi Kotkaklubi (Kotkad ja must- toonekurg. s.a.). Seiretööde käigus, aastal 1997, uuriti suu- ja väike-konnakotkast, määrati konnakotkaste arvukus, sigimisedukus ja poegade arv. Konnakotkaste arvukust määrati 13 proovialal ning kogupindala oli 2725 km2. 99 pesitsusterritooriumi kontrolliti, neist 6 oli asustamata. Liigini määrati 53 pesitsusala, 46 kuulusid väike-konnakotkale, 4 oli asustatud suur- konnakotka poolt ja 3 pesapaika kuulusid arvatavasti segapaaridele. Eestis kontrolliti üle 78 teadaolevast pesast sigimsedukust. Leiti 41 asustatud pesa, 16 pesa jäi liigiliselt määramata, 2 pesa kuulusid suur-konnakotkale, 22 väike-konnakotkale ja 2 pesa olid asustanud segapaarid
mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus (prantsuse filosoofi E. Le Roy järgi). 2) biosfääri arengu kõrgeim aste, n.ö. mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks (Vernadski järgi). Oaas 1. kõrbevööndis oleva lopsaka taimkattega ala. 2. Antarktise jääkõrbes olev jääkatteta ala, kus kasvab samblaid, samblikke ja vetikaid. Ohtrus ühe liigi isendite suhteline hulk (teiste liikidega võrrelduna) mingil proovialal vee- või muus proovis. Ohtrust väljendatakse harilikult kokkuleppelise astmiku järgi pallides. Taimekooslusi uurides kasutatakse nn Braun-Blanquet`skaalat: 5 üliohter (katvus >75%), 4 other (50-75%), 3 arvuküllane (25-50%), 2 arvuvähene (5-25%), 1 arvukehv (1-5%), + - väga kehv (<1%), r haruldane, väga harv. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo).
annaabi.ee 
