bakteritel) või 2 paari (G(-)bakteritel) Sisemisi kettaid tähistatakse M (membraanne) ja S (submembraanne) ketas Kettad kinnituvad telgvardale G(-) bakteritel on lisaks veel välimised kettad P (periplasma) ja L (LPS) ketas Välimised kettad ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast o Liikuma panemine: Viburi paneb liikuma basaalkeha Energia selleks tuleb membraanil moodustunud prootongradiendist Enamikel bakteritel vaheldub päri- ja vastupäeva liikumie; mõnel aga vaheldub pöörlemine ja seiskumine need võimaldavad muuta liikumissuunda o Viburite pöörlemiskiirus on kuni 3000 pööret/min o Bakter liigub edasi kiirusega kehapikkus/sek o Viburite kasv: 1. M-ketas paigutatakse rakumembraani 2. Mot valkude monteerimine M-ketta ümber 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine M-ketta peale 4
Vibur kinnitub rakule basaalkeha abil. G(+) basaalkeha koosneb ühest paarist valgulistest ketastest. G(-) koosneb basaalkeha kahest paarist valgulistest ketastest. Vibur on jäik ja ta pöörleb, nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi paneb pöörlema sisemiste ketaste pöörlemine, mis antakse telgvarda ja konksu kaudu edasi viburiniidile. Energia viburi liikuma panemiseks tuleb membraanil moodustuvast prootongradiendist. Vibur kasvab otsast. Viburi kasv toimub järjestikuste monomeeride liitumisega viburi distaalsele otsale. Monomeerid transporditakse rakust viburi otsa viburikanali kaudu. [ E. coli'l saab vibur valmis 10 minutiga. ] Viburi monteerimine: 1. MS ja C-ketas paigutatakse rakumembraani. 2. Monteeritakse juurde Mot-valgud. 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine ning P-ketta lisamine. 4. L-ketta monteerimine. 5. Esmase konksu monteerimine. 6
Aktiivtransport bakterid elavad looduses reegline lahjades lahustes. Ainete c rakus on sadu ja tuhandeid kordi kõrgem. Lahjast lahusest on võimalik toitaineid rakku kontsentreerida ainult aktiivtranspordi abil. Aktiivtranspordiga transporditakse rakku paljud ioonid, aga ka AH-d, paljud suhkrud ja orgaanilised happed. Aktiivtransport toimub vastu c gradienti, on kontsentreeriv. Transpordiks vajatakse lisaenergiat. Transpordis osalevad pemeaasid. Aktiivtranspordiks saab energiat prootongradiendist ja ATP hüdrolüüsist. Energiat tuleb kulutada selleks, et vähendada kandja afiinsust transporditavale substraadile membraani siseküljel. Fosfotransferaasisüsteem PTS suhkrute fosforüülimine transpordi käigus PEPi aevel. PEPilt kantakse fosforüülrühm kaskaadselt üle erinevatele valkudele ja lõpuks fosforüülitakse rakku sisenev suhkur. PTS on eriti levinud rangetel fakultatiivsetel anaeroobidel. Aktiivtransport jaguneb: unipordiks, sümpordiks ja antipordiks. 11
Kui raku siserõhk läheb liiga suureks või vastupidi liiga väikeseks, siis tsütoplasmamembraani lipiidkihi paksuse muutumise tulemusena muutub AqpZ konformatsioon hüdrofoobsete jõudude abil. Tavaliselt on bakteritel oluliseks probleemiks, kuidas aineid transportida vastu kontsentratsioonigradienti. Selleks kasutatakse aktiivtransporti. Ioontransporterid kasutavad ainete rakku transportimiseks energiat ning tavaliselt saadakse vajalik energia prootongradiendist. See tähendab, aine transportimiseks viiakse koos substraadiga rakku ka H +. Prootongradient taastatakse hingamisahelaga. Näiteks E. coli laktoosi transporter LacY kasutab prootonit laktoosi transportimiseks rakku. ABC-tüüpi (inglise keeles on kasutusel kaks varianti ATP-binging cassette või antigen-binding cassette) transporterid koosnevad mitmest valgust. Näiteks E. coli's on maltoosi jaoks ABC-tüüpi transporter, mis kulutab maltoosi transpordiks ATP energiat
annaabi.ee 
